on maapinnalähedane (Pooppuu ... 2009). Pooppuu tüvekoor on hallikas ja püsib kaua sile. Noored võrsed on rohekaspruunid, valkjate karvadega. Pungad on munajaskoonilised, kusjuures ladvapung on külgpungadest suurem. Pooppuul on vahelduvad hõlmised lihtlehed, mis on piklikud või munajasovaalsed ning ümarate hõlmadega. Värvuseks on neil pealpool tumeroheline, all 6 hallviltjas. Pooppuu õitseb juunis. Õied on seejuures väikesed ja valged ning koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse. Vili on marjataoline õunvili, mis on valminult oranzpunane (valmib septembris-oktoobris). Tegu on külmakindla taimega, mis talub varju küll noorelt, aga hiljem muutub valgusnõudlikuks. (ibid.) 1.4 Pihlakate võrdlus Liik Harilik pihlakas Tuhkpihlakas Pooppuu
Lehekesed piklikmunajad, kuni 15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad, peensaagja servaga, pealt veidi karvased, alt viltkarvased, sügisvärvus kollane. Õied: isasõied koondunud 6.....13 cm pikkustesse rippuvatesse urbadesse, emasõied koondunud 3....8 kaupa algul püstistesse hiljem rippuvatesse õisikutesse, V. Viljad: pähkel kuni 5 cm pikk ja 2,5 cm läbimõõdus, piklikmunajas, teritunud tipuga, kuni 8 terava ribiga pealispinnal, söödav, viljakest hallviltjas, kaetud kleepuvate näärmetega, IX-X. Puit on teistest pähklipuuliikidest madalama kvaliteediga, helepruuni värvusega, ilusa tekstuuriga, vastupidav, kerge (erikaaluga 0,42 gr/cm³), kasutatakse ehituskonstruktsiooni-des, samuti mööbliks ja vineeriks. Meil on hall pähklipuu üsna tähtis haljastuses, olles esindatud paljudes vanades mõisaparkides ja linnahaljastuses. Mandzuuria pähklipuu (Juglans mandshurica Maxim.) [mandzúrika]
Lehekesed piklikmunajad, kuni 15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad, peensaagja servaga, pealt veidi karvased, alt viltkarvased, sügisvärvus kollane. Õied: isasõied koondunud 6.....13 cm pikkustesse rippuvatesse urbadesse, emasõied koondunud 3....8 kaupa algul püstistesse hiljem rippuvatesse õisikutesse, V. Viljad: pähkel kuni 5 cm pikk ja 2,5 cm läbimõõdus, piklikmunajas, teritunud tipuga, kuni 8 terava ribiga pealispinnal, söödav, viljakest hallviltjas, kaetud kleepuvate näärmetega, IX-X. Puit on teistest pähklipuuliikidest madalama kvaliteediga, helepruuni värvusega, ilusa tekstuuriga, vastupidav, kerge (erikaaluga 0,42 gr/cm³), kasutatakse ehituskonstruktsiooni- des, samuti mööbliks ja vineeriks. Meil on hall pähklipuu üsna tähtis haljastuses, olles esindatud paljudes vanades mõisaparkides ja linnahaljastuses. Olles laiuva võraga, vajab piisavalt ruumi kasvamiseks. On valgusnõudlik ja viljakat mulda vajav liik
annaabi.ee 
