Sellega seoses tõrjutakse neilt aladelt välja endisele looduslikule elupaigale omane linnustik. Prügimägedel võivad pesitseda vaid üksikud liigid, näiteks linavästrik ja kivitäks ning tasandatud aladel kiivitaja. Vareslastele, kajaklastele ja kuldnokkadele pakuvad prügilad häid toitumisvõimalusi. (Renno, 1985) Pürgimäed on enam meelejärgi kajaklastele (hõbe-, kala-, naeru-, merikajakad) ning vareslastele (hallvaresed, hakid, künnivaresed). Linnud kasutavad prügimägesid hoolimata pikkadest vahemaadest. Linnud kasutavad prügimägesid tihti ning biojäätmed moodustavad paljude lindude toiduobjektidest arvestatava osa, põhiline toit on aga näiteks hõbekajakatel kala. Põhjuseks võib olla toitumisveekogu asumine kolooniale märgatavalt lähemal kui prügimäed. Kui lindudel on valida mitme toitumisala vahel, ei pruugi ühe sulgumine vähendada lindude arvukust. (Lodjak 2008).
Eestis pesitsevad 100 kuni 200 tuhat paari. On liikuv ja seltsinguline lind. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Üksikud võivad talvituda ka meil. Sügisel on põhitoiduks marjad. Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid. Pesa ehitamine kestab 4 või 5 päeva, asub kuni 20 meetri kõrgusel. Pesas 4 kuni 7 muna. Pesitsevad kolooniatena. Teda ohustavad hakid ja hallvaresed pesarüüstetega. Pole looduskaitse all. Punarind: Eestis harilik haudelind ja läbirändaja. Eestis 200 kuni 500 tuhat paari. Noorlinnud on väga uudishimulikud ja ettevaatamatud, võivad pikalt jälgida ka inimest, kui see ei tee järske liigutusi. Isane lind hõivab pesa ja kaitseb seda. Algul ei lase pesasse ka emaslinde. Laulab rohkelt pesitsusajal. On rändlind, kuid üksikud võivad jääda ka talvituma meile. Muidu tarvitab toiduks putukaid, kuid sügisel tarvitab ka marju ja seemneid
annaabi.ee 
