päevast päiksevanne võttes. Põhitoiduks on jäigad samblikud ning rohuliigid. PATAGOONIAMAARA Päevaloom. Elab püsivate paaridena. Saba on lühike ning valge. Selg on kaetud hallikaspruuni karvastikuga. Pikad ja sihvakad jäsemed. Tagumised käpad on esimestest pikemad. Ei vaja paju vett, peavad joomata kaua vastu. Toituvad rohust. GUANAKOD Jooksevad kiiresti. Higistavad sisemiselt. Elavad karjana. Uudisimulikud ja sõbralikud. PUUMA Kiired Alapool hele. Ülapool on hallpruun kuni tume punane. Jahib saaki pisikestest närilistest lõpetades hirvedega. TOIDUAHEL PAMPAROHI PATAGOONIAMAARA PUUMA KASUTATUD MATERJAL http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-25-2.htm http://www.pisi.ee/viewtopic.php?f=12&t=2316 http://mangukoobas.lahendus.ee/id/26/monster/412597/action/gallery/mode/picture/pictureid/53973/ http://www.voyage-amerique.fr/wp-content/uploads/2010/01/pampa.jpg http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=317 http://pixdaus
4. HARILIK KADAKAS Kadaka perekonda kuulub rohkem kui 70 erinevat liiki (Laas, 1967). Eestis kasvab looduslikult ainult harilik kadakas. 4.1. Üldiseloomustus Harilik kadakas (Juniperus communis) kasvab kuni 10 meetri kõrguseks puuks või 1-3 meetri kõrguseks põõsaks. Eluiga võib ulatuda 100 aastani (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Kadakas on väga aeglase kasvuga ning 10 aastaga kasvab kõigest 40-50 cm (Laas, 1967). Kadaka oksad on rõhtsad või püstised. Koor on hallpruun ja kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid (Laas, 1967). Okkad on kolma kaupa männases ja nende eluiga on 4 aastat. Kadaka käbid on väiksesed ja valmivad kaks aastat. Käbid tekivad sügisel, tolmleb järgmise aasta mais või juuni alguses. Isaskäbi on kollane, emaskäbi alguses roheline, hiljem (valminult) sinakasmust ning kaetud vahakirmega (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Kadakas on kahekojaline taim (Harilik kadakas, 2011), kuid võib esineda ka ühekojalisi
Tuletael kollakaks, puidus tekivad heledamad ja kabjakujuline, ülakülg konsentriliselt tumedamad laigud. Elus ja mädanenud vaoline, enamasti hall, vahel ka pruun. puidu piiril on tumedad triibud. Puit muutub Kaetud paksu koorega. Seeneliha on vatjas, pehmeks ja laguneb piki aastarõngaid. kergelt korkjas, punakaspruun. Hümenofoori Mädanik liigub kiiresti, viljakehi on väga torukesed on kihiliselt, pind on hallpruun, harva ja raskesti leitav. Puul tekivad lahtise poorid on väikesed. Tekitab valget koore või rebenenud puidukiudude vahele segamädanikku. Puit värvub pikad vähemärgatavad viljakehad. Nad kahvatukollakaks, 2. faasis ilmuvad sellesse moodustavad tugiliistud, viljakehad on mustad joonekesed, 3.faasis muutub puit resubinaatsed. Vanadel viljakehadel muutub hapraks ja laguneb aastaringide mööda hümenofoor mustaks. Eestis sage
annaabi.ee 
