Apalatsi mäed, Piedmonti regioon Rannikuäärsete setteorgude ala. Suurim jõgi on Yadkini jõgi, PõhjaCarolinast läheb läbi selle jõe ülemjooks Pee Dee, jõe pikkus on 323 kilomeetrit. Jõgi on mitmes kohas vee ja elektrienergia saamiseks ning üleujutuste vältimiseks tammidega paisutatud. Mõned faktid: Moto: Esse quam videri 'Parem olla, kui näida' Lind: kardinal Lill:verev kontpuu Putukas: mesilane Laul:'The Old North State' Loom: hallorav Kõrgeim koht: PõhjaAmeerika idaosa, kõrgeim tipp Mount Mitchell 2 037m üle merepinna. Kasutatud kirjandus Kasutatud Kirjandus: 1.Internetilehekülg: http://en.wikipedia.org/wiki/North_Carolina Raamat ' Ameerika osariigid ' Tiit Kuningas http://www.innopia.org/index.php?title=Wilbur_26_Orville_Wright&redirect=no
Miks? · --- · 44.Nimeta lehtmatsavööndis kasvavaid puid! · Tamm, pöök, pärn, jalakas, vaher, hikkoripuu, tulbipuu, kask, haab, lepp, saar, pappel, kastan, sarapuu, valgepöök, plaatan, kreeka pähklipuu. · 45.Nimeta Euroopa lehtmetsavööndi tüüpilisi loomi! · Metskits, hirv, metsnugis, kobras, halljänes, metssiga, rebane. · 46.Milliseid Põhja-Ameerika lehtmetsade loomi sa tead? · Kobras, pesukaru, ondatra, ümiseja, hallorav, skunk, vapiti, (pesukaru). · 47.Millises piirkonnas on lehtmetsavööndi loomastik kõige mitmekesisem? Miks? · Euroopa mägisemad piirkonnad ja vaheldusrikkamad maastikud, sest seal on inimtegevuse mõju olnud loodusele väiksem. · 48.Iseloomusta metsavööndi põllumajandust! · · 49.Milliste tööstusharude tooraineks on puit? · Tselluloosi-, mööbli- ja paberitööstustes. Ehituses. · 50.Miks on okasmetsad praeguseks paremini säilinud kui sega- ja lehtmetsad?
Pruunmuldadele on omapärane paks huumushorisont, mis on tingitud iga aastaste langetud lehtede tõttu. Lehtede vahel elab palju mikroorganisme milletõttu mulla ja taime vaheline aineringe on kiire. Loomad Euroopa lehtmetsades on tuntuimad loomad metskits, hirv, nugis, kobras, halljänes ja rebane. Loomastik on arvukam piirkondades, kus inimtegevuse mõju loodusele on väiksem. Põhja-Ameerika lehtmetsades elavad kobras, pesukaru, ondatra, ümiseja, hallorav, skunk, vapiti ning vahel kohtab ka pesukaru. Lehtmetsad on lindudele väga soodne elupaik kuna toitu on piisavalt ja lehtpuudele on hea pesa ehitada. Väga erilised kiskjad on lehtmetsades leopardid ja ussuuri tiigrid. Leopard mandariinipart Parasvöötme rohtla Asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima, kuum suvi ja karm talv. Asuvad piirkonnas kus on väga viljakas pinnas. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi kolme rühma:
Kalapüük, mis oli tähtsaim majandusharu minevikus (ennekõike lõunasölkuppidel), toimus jõgedel aasta ringi. Kalastati sageli gruppidena (5-10 meest) kalatõkete ja võrkude abil, tavaks oli ka talvel jääalune kalastamine. Nelma, omul, muksun, tuur, haug ja ahven on peamised kalad, keda sölkupid püüavad. Jaht põtradele ja hirvedele on andnud sölkuppidele värsket liha ja nahku riiete jaoks. Karusloomade (hallorav, soobel, naarits, põhja pool ka polaarrebane) küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt. Sölkupid on palju jahti pidanud veelindudele ning metsistele ja laanepüüdele. Põhjapoolsed sölkupid tegelevad taigatüüpi põhjapõdrakasvatusega, mille nad on üle võtnud ilmselt neenetsitelt ja eenetsitelt. Karjad on neil väikesed,