endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened. 2.1 HALLITUSE KUJU JA EHITUS Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 120 mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Hallitus esineb laigutena .Nad on ülituntud roheka sinaka või muu värvina. Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil. Nagu tavalistel seentel on ka hallitusseenel niidistik. 2.2 HALLITUSSEENTE MÕJU Hallitusseente tekitatav kahju tervisele sõltub paljudest asjaoludest: toksiine tootva seene liigist; seeneeoste hulgast ja seene massist; kokkupuuteajast seeneosadega; konkreetse inimese vastuvõtlikkusest. Mõned hallitusseened on eriti ohtlikud seetõttu, et eritavad mürgiseid toksiine, mis võivad jõuda hingamisteedesse ning sealtkaudu verre. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud seenemass
Valgu sünteesi geneetiline kontroll 1942: George Beadle ja Edward Tatum Uurisid hallitusseenel, mis on haploidne kas geenid määravad valku. Üks geen üks ensüümOne GeneOne Enzyme Hypothesis Iga geen kontrollib ühe ensüümi aktiivsust Hiljuti: üks geen üks polüpeptiid Praegu: "üks geen palju geeni produkte 1958: George Beadle (Cal. Tech); Edward Tatum (Rockefeller Instituut) Neurospora crassa elutsükkel: 1. Neurospora paljuneb mittesugulisel teel koniidiumite abil (spoorid) 2
annaabi.ee 
