SISSEJUHATUS Seened ja bakterid on üks osa meie ökosüsteemist. Me võime neid leida praktiliselt kõikjalt - mullast, veest, taimedest, loomadest (ka inimeste nahalt ja siseorganitest) või ka vanaema moosipurgist. Maailmas arvatakse olevat 1,5 miljonit erinevat seeneliiki, millest teadus on seni kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki. Eestis on kirjeldatud umbes 4500 liiki. See üürimustöö annab ülevaate killukesest bakterite ja hallituseente kujust ehitusest ja mõjust inimesele. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterid on nii väiksed ,et neid näeb ainult mikroskoobi all. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle.
Seened ei kahjusta kuiva puitu. Arenemiseks vajavad seente eosed: toitaineid; hapnikku; soojust; niiskust (vähemalt rakuseinte küllastuspunkti ulatuses); suhteliselt happelist keskonda (pH 2...7) 3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened Sinetus ja hallitusseened põhjustavad puidu värvi muutust. Sellised seened toituvad puidurakkudes olevatest lahustatud ainetest ega kahjusta seepärast rakuseinu, Need seened ei mõjuta märgatavalt puidu tugevust. Hallituseente hüüfid on sageli värvusetud. Sobiv niiskus mütseeli arenguks ja eoste tekkimiseks on 20...120oC Hallituseened eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib tundlikele inimestele allergiat põhjustada. Soodsam temperatuur on 0...55 oC 3.2 Puitu lagundavad seened Puitulangundavad seened hävitavad puidu koostisained ja rikuvad selle ehitust, millega seoses muutuvad kiiresti puidu värvus ja vorm. Ka puidu tugevusomadused kahjustuvad oluliselt.
annaabi.ee 
