Raharent tõi endaga kaasa talude ostmise ja müümise. Arvatakse, et Halliste kihelkonna Mulgi talust Tartumaale ja mujale siirunud taluostjatega levis kaasa mulgi nimi, mis hiljem tähistas ka jõukamaid elanike. Lisaks põllumajandusele aitas kihelkonna edule kaasa ka kitsarööpalise raudtee valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr. 840 anti Halliste külanõukogule omavalitsusliku valla saatus, seega on Halliste praeguseks 23 aastane (2014 aasta järgi)
Hilisemal ajal, XVIII sajandi algul on Semperid olnud põlvkondade viisi põlluharijad Uue- Kariste vallas. Hans Semper, Johannes Semperi isa, oli samuti pärit talust. Ta lahkus sealt 18-aastasena ning omandas õpetajakutse kihelkonnakoolis. H. Semper tuli 1870.aastal Paistu kihelkonda Pahuvere valda, kus ta teenis omale leiba valla kooliõpetajana 100-rublase aastapalgaga. 1911. aastal läks ta pensionile ning asus elama taas Hallistesse üüri korterisse. Kooliõpetaja töö kõrval oli Hans Semper ametis ka kohtukirjutajana ja metsavahina. Kõige selle kõrvalt valdas ta peale emakeele küülaltki hästi vene ja saksa keelt, ta mängis viiulit ning tal oli selle aja kohta juba üsna suur raamatukogu, kus eriti ajalooraamatud ja üldse teaduslikuma ilmega teosed olid eelistatumad ilukirjandusele. Samuti pidas Hans Semper innuka ühiskonnategelasena tähtpäevadel kõnesid, juhatas
annaabi.ee 
