Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hallikateks" - 3 õppematerjali

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Pungad: veidi üle 1 cm pikad, punakaspruunid ja liibuvate pungasoomustega, vaigused, tipupungad võivad olla kuni 2 cm pikad. Okkad: 2-kaupa, 3...8 cm pikad ja paar mm laiad, karedalt saagja servaga, teravatipulised, keerdunud pikitelje suhtes, kollakas- kuni tumerohelised, püsivad puul 3...8 aastat. 10 Käbid: 3...6 cm pikad, veidi kõverdunud, punakaspruunid, seistes muutuvad hallikateks, tihti ebasümmeetrilised, tugevate apofüüsidega, millised lõpevad torkiva ogaja tipuga mis küll kergelt ja lihtsalt ära murduvad. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. 11

Metsandus → Dendroloogia
274 allalaadimist
Dendroloogia
73
doc

Dendroloogia

Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: rohekaspruunid, paljad, läikivad, harva kaetud kirmega. Pungad: veidi üle 1 cm pikad, punakaspruunid ja liibuvate pungasoomustega, vaigused, tipupungad võivad olla kuni 2 cm pikad. Okkad: 2-kaupa, 3...8 cm pikad ja paar mm laiad, karedalt saagja servaga, teravatipulised, keerdunud pikitelje suhtes, kollakas- kuni tumerohelised, püsivad puul 3...8 aastat. Käbid: 3...6 cm pikad, veidi kõverdunud, punakaspruunid, seistes muutuvad hallikateks, tihti ebasümmeetrilised, tugevate apofüüsidega, millised lõpevad torkiva ogaja tipuga mis küll kergelt ja lihtsalt ära murduvad. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Suuremad puistud asuvad Roelas, Luual, Tallinna lähedal Harkus, Järvseljal, Tihemetsas jm. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga

Metsandus → Dendroloogia
60 allalaadimist
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

lugejate seas .suurt poolehoidu ja muutus peagi väa populaarseks. Teosel on olnud hinnatav osa eesti ja vene rahva läendamisel ja balti aadli rahvavaenuliku olemuse paljastamisel ajaloolises perspektiivis. Bornhöe jutustuste kangelased --Tasuja, Villu ja Gabriel --ei ole ajaloolised kujud selle sõa otseses täenduses, vaid kirjaniku kunstilised üdistused, kelle tegevuse kaudu on nädatud ajaloolisi südmusi ja neid kandvaid jõde. «Hallikateks ajaloolistele juttudele on mul kõk saadavad Eesti- ja Baltimaa ajaraamatud olnud, millede (Eesti kodustes asjades väa puudulisi) teateid oma vaba hä aksarvamist mö oda tarvitasin,» mägib Bornhöe. «Südmustik ise on ju sakste tõmatud pä ajoontes täesti ajaloolik. Laiemas, nimelt Eesti mõtes on seda ka pä akangelased Jaanus («Tasuja») ja Villu, kui meeles peame, et nii suurt ja üeüdist priiusesõa

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun