· Suurkirjurähn on ilusa kirju sulestikuga lind. · Isaslindudel on punane kukal. · Elupaigaks on talle kõikvõimalikud puistud: alates asulates olevatest aedadest kuni suurte metsade keskosadeni välja. Meelispaigaks on aga niisked kuusesegametsad. · Toitu hankides toksib rähn palju aeglasemalt ja vaiksemalt. Sel ajal meeldib tal segajatega ka peitust mängida. Hallhaigur Ardea cinerea · Hallhaiguri üldpikkus on 9098 cm, tiibade siruulatus 175195 cm. · Lind kaalub 12 kg. · Täiskasvanutel hallhaigrutel on valge pea, mille tipuosa on must. · Hallhaigrud toituvad putukatest, kaladest ja mitmetest teistest veekogu lähedal elavatest selgrootutest. · Nad pesitsevad sageli veekogude lähedal ja metsades.
KANARBIK LÕOKE REBANE LEPATRIINU KASSIKATK HUNT MÄND PÕDER c) Toiduahelate katkemine Kui näiteks poleks kaske, ei saaks lehetäid kuskil süüa, kui pole lehetäisid siis ei saa lepatriinud ja sipelgad süüa ja näiteks kui rähnil pole mida süüa võib ta välja surra. 9 6. Hallhaiguri populatsiooni iseloomustus Maailmas on ta suhteliselt laialt levinud ja Eestiski kohtab teda harvem vaid põhjaosas. Meil on kokku loetud umbes tuhat pesitsevat haigrupaari. Hallhaigur on põhiliselt kalatoiduline. Tema igapäevases menüüs võivad olla peale kalade veel putukad, vähid, konnad, kullesed, sisalikud, maod, närilised jms. Üsna tavaline paiguti esinev lind. Esimesed teated XIX sajandi lõpust. Praegu ~1300 paari, suurim on Häädemeeste/Võiste koloonia, kus 1993
annaabi.ee 
