läände. Kaks erandit on lõunasse voolavad Nakdongi jõgi (Nakdonggang) ja Seomjini jõgi (Seomjingang). Maa kogupindala on 98 480 ruutkilomeetrit, millest maismaad on 98 190 ja vett 290 ruutkilomeetrit. Lõuna-Korea lääne- ja lõunarannikul asuvad umbes kolmtuhat saart, mis on enamasti väikesed ja asustamata. Riigi suurim saar on vulkaaniline Jeju-do saar, pindalaga 1845 ruutkilomeetrit, mis asub saare lõunakaldal. Lõuna-Korea kõrgeim punkt on Hallasan. See on kustunud vulkaan ja ulatub 1950 meetri kõrgusele merepinnast. Riigi pealinn on Seoul, mille kaugus Tallinnast linnulennul on 7129 km. Rahvaarv Korea Vabariigis oli 2003 aasta andmetel 48 289 037. 2007. aasta oktoobris aga ületas rahvaarv 50 miljoni piiri. Lõuna-Koreas on konstitutsiooniline demokraatia. Valitsus on jagatud kolmeks haruks: täitev-, kohtu- ja seadusandlik. Valitsemiskorraks riigis: pool-presidendi valimiste
Linnaelanikkond on pidevalt suurenenud ja 2005.a. elas linnades 83% rahvastikust. 1960- 2000 emigreerus L-Koreast 920 000 inimest, neist 78% USA-sse. Ligi pool elanikkonnast ei kuulu ühtegi usku, ülejäänud on võrdselt peamiselt kas kristlased või budistid. 70% territooriumist hõlmavad mäestikud ja kõrgustikud. L-Korea lõunarannik ja läänerannik on käärulised ja saarterohked. Suurim saar on Cheju-do, millel asub ka riigi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Hallasan (1950 m). Valitseb parasvöötme mussoonkliima, lõunarannikul lähistroopiline mussoonkliima. Talvel pilvitu, kuiv ja külm, suvel aga soe ja vihmane. Talvel pehmendab idaranniku kliimat soe Ida-Kuriili hoovus. Sajab u. 1200 mm/aastas, sellest 75% suvel, keskmine temp. u. 14,5oC. Sügisel on taifuune. Jõed on lühikesed ja vaid suvel veerohked. Riisipõldude veestamiseks on neile rajatud palju tamme ja paise. Tasandikud ja orud on põllustatud