VAHEAJU – DIENCEPHALON JAOTUS 1. Epithalamus (A1) 2. Thalamus dorsalis - thalamus(AB2) Sulcus hypothalamicus (ABD5) 3. Thalamus ventralis – subthalamus (A3) 4. Hypothalamus (AB4) külgosad tugevasti arenenud põhi ja lagi on õhukesed siseõõneks on III vatsake – ventriculus tertius (ABCD6) EPITHALAMUS - mediaalsele küljele paigutunud OSAD Habenulaarsüsteem - vanem kui talamus - sisaldab haistmisteid, mis ühendavad madalamaid haistmistsentreid ajutüve hallainega - stria medullaris (BC7) medulaarjutt paikneb talamuse dorsaal- ja mediaalpinna piiril - trigonum habenulae (C8) ratsmekolmnurk eelmise jätkuks tahapoole projetseerub nucleus habenulae - comissura habenularum (CD9) ratsemtenide ühendab habenulaarsüsteemi vasakut ja paremat poolt Corpus pineale (CD10) - käbikeha - kinnitub eespool comissura habenularum’ile
B. Mitteametlik, kuid sageli kasutatav lihtsustav jaotus: 1.Suuraju, cerebrum – otsaju + (osaliselt) vaheaju 2.Ajutüvi, truncus cerebri – vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju. 3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e. cortex (cerebri). Otsaju poolkerade pinnal on vaod e.sulcus´ed, kõige vanemad ja sügavamad on külgvagu e. sulcus lateralis ja keskvagu e. sulcus centralis. Vaod jagavad poolkerade pinna sagarateks lobi ja käärudeks gyri. Otsaju poolkera sagarad: (4 suurt + 1 väike =5!) 1.Otsmikusagar lobus frontalis – koores peamiselt liigutuste planeerimise ja juhtimisega seotud keskused (“motokortex”) – otseselt käsud vöötlihastele lähevad pretsentraalkäärust. 2
· C kiud Müeliniseerimata, 2 m, 0,5 2 m/s; halvasti lokaliseeritud, tuim valu -> seljaaju tagasarv. Seljaaju tagasarves II neuron, millest vabanevad neurotransmitterid: glutamaat, aspartaat, substants P, CGRP. Tsentraalne valu levik: · Seljaaju tagasarves II neuron · Spinotalaamiline trakt (STT) lateraalsel uuem - neo STT mediaalsel vanem ja aeglasem - paleo STT. Ühendused retikulaarformatsiooni, limbilise süsteemi, hüpotaalamuse ja periakvaduktaalse hallainega. Analgeesia on valu täielik puudumine notsentsel ärritamisel. Endogeensed opioidid toimivad lokaalselt valuvaigistavalt. Beeta-endorfiin/enkefaliin/dunorfiin. Pärinevad immuunrakkudest: T- ja B-lumfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid endorfiini sisaldavad lümfotsüüdid sisenevad põletikukoldesse ja vabastavad endorfiini sensoorsed neuronid omavad opioidretseptoreid. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma-, sooja- ja valusensorid
annaabi.ee 
