Võrsed: paljad, oliivrohelised, küllaltki jämedad. Pungad: kuni 1 cm pikad, teravneva tipuga, kollakaspruunid, kergelt vaigused. Okkad: 5-kaupa, 5...10 cm pikad, peened, servast peente hammastega, pruunikad kilejad okkatuped püsivad okaste alusel üsna kaua. Käbid: 6...15 cm pikad, enam-vähem silinderjad. Laiade kumeratipuliste seemnesoomustega, valminult kollakad, seemned varisevad kohe sügisel pärast käbide valmimist. Rumeelia m. on kahtlemata viimaste aastate haljastajate poolt üks enamkasutatud lemmikuid, kuna sobib ka linnatingimustesse. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Valge mänd (Pinus stróbus L.) Strobus; strobos kreeka k. pöörlev, tiirlev; viitab selle puu koore kasutamisele teatud religioossete rituaalide puhul. Võib kasvada 30...50 m kõrguse ja 1...1,5 m tüveläbimõõduga koonusja kuni kuhikja võraga puuna
Sageli tegutsevad haljastajad ka piiratud eelarve tingimustes, mistõttu kasutatakse küllalt palju juhuslikke materjale. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis ei ole kasvupinnaste müügiturg ega ka ostuturg kuigi hästi arenenud; mõnevõrra teadlikumad on tarbijad multšide osas. See tähendab, et nõuetekohaseid, kindlatele karakteristikutele vastavaid pinnaseid peavad haljasalade rajajad valmistama ise kas rajamiskohas või oma tootmisterritooriumil. Haljastajate nõudluse kvaliteedi tõus viib ka pakkumise kvaliteedi tõusule ning kindla käekirjaga tootjate väljakujunemisele. 106 LISAD 107 Lisa 1 Soovitusi erinevate kasvupinnaste koostise valikuks
Võrsed: paljad, oliivrohelised, küllaltki jämedad. Pungad: kuni 1 cm pikad, teravneva tipuga, kollakaspruunid, kergelt vaigused. Okkad: 5-kaupa, 5...10 cm pikad, peened, servast peente hammastega, pruunikad kilejad okkatuped püsivad okaste alusel üsna kaua. Käbid: 6...15 cm pikad, enam-vähem silinderjad. Laiade kumeratipuliste seemnesoomustega, valminult kollakad, seemned varisevad kohe sügisel pärast käbide valmimist. Rumeelia m. on kahtlemata viimaste aastate haljastajate poolt üks enamkasutatud lemmikuid, kuna sobib ka linnatingimustesse. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt, viljub regulaarselt. Suuremaid puid on kasvamas Viljandimaal Olustvere pargis (4 tk, hmax = 26 m; dmax = 80 cm; Laas, 2004), Valgamaal Taagepera pargis, Järvseljal, Tallinna BA-s jm. Valge mänd (Pinus stróbus L.)Strobus; strobos kreeka k
annaabi.ee 
