Isegi need, mis käega katsudes tunduvad kuivadena. Vett on rohkesti: juurviljades 85...90% silos, haljasrohus, kartulis 75...85% kuivsilos 40...60% Vett on vähe: terades, seemnetes 14% heintes, põhkudes 17% loomsetes söötades 10% (kala-, liha- kondijahu, lõssipulber jt.) Veerikkaid söötasid (kartul, juurvili, haljasrohi, silo) nimetatakse ka mahlakateks söötadeks. Söötades leiduva vee arvel katavad loomad osa oma päevasest veetarbest. Söötade veesisalduse teadmine on mitmeti tähtis. Vesi ei ole loomadele energia- ja toitainete allikaks. Selletõttu tuleb veerikkaid söötasid anda suuremates kogustes, et katta loomade toitainete ja energiavajadust. Selleks, et piimalehm saaks päevas näiteks 4kg sööda
laastamine, kivide koristamine, tasakaalustatul väetamine ja heinaseemnete kamarasse külv. Väetamine rohi närvutatakse. Hein on kuivatatud rohusööt, et hein säiliks peab ta kuivaine sisaladus olema 83 % ja regulaarne käsutamine muudavad mõne aastaga rohustu koostist ja saagikus võib 2-3 korda 25) Rohusöötade ( haljasrohi, silo, hein) kvaliteet: mõjurid, loomade nõuded, hindamise võimalused suureneda. Lisaks sellele paraneb saagi kvaliteet, sest ülekaalu saavutavad parema söödavuse ja Suveperioodil on loomade põhisöödaks haljassöödad. Nende toiteväärtus on küllaltki kõrge, sisaldades kõrgema toiteväärtusega liigid. märkimisväärselt energiat, proteiini, mineraalelemente ja vitamiine
annaabi.ee 
