Tallinna 21. Kool "CARMEN" Retsensioon Õpilane: Getlin Meetua Juhendaja: Kristjan Õmblus Tallinn 2017 Ma käisin 6. aprillil Estonia teatris vaatamas Georges Bizet'i ooperit "Carmen". Ooper on kirjutatud Henri Meilhaci ja Ludovic Halevy libretole ning põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil. Tänapäeval üks populaarsemaid oopereid, esietendus maailmas 3. märtsil 1875, Pariisis Opera Comique's. Estonias esietendus see 26. mail 2011. Ooper on sisu poolest suhteliselt traagiline. See räägib mustlasneiust Carmenist ning tema sekeldusest Sevillas ning armuseiklustest. Tegevuspaigaks on Hispaania, kuid puudutab paljusid erinevaid paiku. Etendusega on vaeva näinud väga suur hulk inimese, nende hulgas:
Eesti: Wagneri selts, 18. mai 2001 W. gala (viibis ka ta pojapoeg Wolfgang), järgmine aastal 2007. Georges Bizet Ei ole kuulus reformija. Oluline siiski: teoste orkestratsioon, meloodia, oskas edasi anda draamat ja muusikalisi karaktereid. Stiiliperioodid: õnneliku lõpuga opéra comique'st realismi lävele, andis insp. Verismi heliloojatele. ,,Carmeni" sümfoonilisus avaldub saatuse teema kasutuses, see kasvab, areneb, kulmineerub teose lõpus. Pidev pinge kasv libretistid Henri Meilhac, Halevy). + hispaaniapärane koloriit(habanera, seguidilla). Ooperid: ,,Don Procopio", ,,Pärlipüüdjad", ,,Ivan Julm", ,,Perthi kaunitar", ,,Malbrough läheb sõtta". + 2 sümfooniat. Giuseppe Verdi Wagneri, Bizet ja Tsaikovski kõrval on ta 19. sajandi II poole üks suurimaid ooperiheliloojaid. Tänu temale sündis Itaalias esimene autorikaitse. Teosed: kokku loonud 26 ooperit (nt. ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos", ,,Aida", ,,Othello", ,,Falstaff")
Verismi noorema generatsiooni tähtsaim on Giacomo Puccini (1858-1924), kes sündis Luccas ja õppis Milaanos. Tema tähtsamad ooperid on: Boheem 1896, Tosca 1900, Madame Butterflay 1904, Tütarlaps kuldsest Läänest 1910, Trittico 3 ühevaatuselist ooperit 1918, Turandot 1926( lõpetatud Alfano poolt.). Realistlik ooper Georges Bizet (1838-75) Sündis Pariisis muusikute peres. 1848 asus õppima Pariisi konservatooriumi, õpetajaks oli J. F. Halevy suure ooperi helilooja. 1858-60 oli Bizet´ tänu Rooma preemiale Itaalias. 1860 tuli tagasi Pariisi, kus õitses ooper, sümfooniline muusika oli tahaplaanil. Alles 1871.a. asutatud "Rahvusliku muusika ühing" hakkas propageerima instrumentaalmuusikat. Bizet teoseid: Pärlipüüdjad 1863 Juhan Julm 1865 Perthi kaunitar 66 14 Djamileh 71 Muusika A. Daudet´draamale "Arleeslanna" 72
annaabi.ee 
