usaldab kohe võõrast. 9:23 Läheb kiikuma kiige hobusega, naeratab Uudishimulik ja vaatlik. ja vaatab ringi. Võtab kolm sõrme suhu. 9:25 Kiikudes näeb, et tüdrukut solvatakse ja Saab aru teiste inimeste emotsioonidest ja reageerib (vaatab ja ei naerata rohkem). saab haletseda. Saab aru, et ei tohi liiga Õpetaja näeb tema reaktsiooni ja ütleb, teha. et ta läheks ja haletseks teda ja Aleksander läheb tüdruku juurde, kallistab teda ja teeb pai. 9:28 Võtab autod nööriga ja ise mängib. Iseseisev. Oskab üksinda midagi teha. 9:30 Poiss võtab Aleksandrilt mänguasja ära. Oskab väljendada solvamist. Vaatab Aleksander, võtab sõrmed suhu ja täiskasvanu reaktsiooni, otsib kaitset. hakkab nutma. Vaatab õpetaja poole. Õpetajalt sain teada, et laps võtab sõrme
5.3 LUULETUSED G. Suits koostas 1910-datel koondkogu Juhan Liivi luuletustest, mis olid ilmunud peale tema väljailmumist (vahepeal peeti ta juba surnuks), kuid Juhan Liiv ning nooreestlased ei olnud koguga rahul. Luuletusi lugedes (koostamisel on arvestatud ilmumise kronoloogiaga) on selgelt märgata, et tema luuletuste meeleolu on halvemal ajal halvem, paremal ajal parem. Halvema aja luuletused on täis nurkust, soovi, et keegi ei haletseks teda, üksinudst ja isegi raevu. Parematel perioodidel luuletas Juhan Liiv tavapärastest teemadest nagu loodus, isamaa ning armastus, kuid nukrusenoot oli neis alati sees. 5.4 EI NÄE ENAM! Tegu on Juhan Liivi viimastel eluaastatel avaldatud luuletuste koguga (1913. aastal). Luuletustes on sees mõte, nagu poleks enam elu väärt midagi, kõike on võetud kerge irooniaga. Irooniliste luuletuste vahele on pistetud loodusluuletused, mis on samuti täis
annaabi.ee 
