kuid ka viimased pingutused ei kandnud vilja. Värvikad sündmused toimuvad Ludvig Sanderi töötoas. Tegevuse areng on kiire ja põnev, filmi on huvitav vaadata otsast lõpuni. Meisterlikud näitlejad annavad suurepäraselt edasi Vilde kujutatud tegelasi: iga üks neist on isksus, oma kiiksudega. Etenduses leiab palju sellist, mida saab samastada tänapäevaga: ka tänapäeva kuulsusejanulised inimesed saadavad korda midagi halenaljakat, et saavutada korraks tähelepanu. Film sobib kõigile, kes tahavad saada kõhutäie naerda. Nii mõnigi võib mõnes tegelases ära tunda ennast. Mina tundsin ennast ära Lauras, kes võib vahel olla äärmiselt kergeusklik ja sinisilmne - ta näeb maailma ainult ilusates toonides.
a. ilmunud karakternovelli ja jutustuse piirimaile jääv “Kohvioad”, mis on jutustatud eaka maanaise vaatepunktist. Süvenemine vanainimeselikku mõtte- ja tundemaailma ning vananemise tragikoomikasse on ülimalt täpne ja põhjalik, mis teebki sellest ühe autori tähtsaima ja erilisema teose. Samuti on “Kohviubade” kangelannat peetud Traadi universaalseimaks inimtüübiks ja karakteriloomingu tipuks. Teoses on palju tragikoomikat ja halenaljakat, mis samuti on väljas Traadi tavaloomingu piiridest. Mats Traadi teosest teosesse paindlikumaks ja nüansseeritumaks muutuv inimesenägemine avaldub karakteerselt ka jutustuses “Türgi oad”, mis ilmus 1977.a. ühiste kaante vahel “Irdinimese” ümbertöötatud uustrükiga. Mõlema juures on huvitavaks avastuseks kirjaniku uus, muutunud autorisuhtumine – kirjaniku ja kangelase vahel on distants tunduvalt suurenenud. Samuti on märgatavalt rohkem hakatud
korruptsioonikuritegudele. Aga võta näpust. Jüri Saare kirjutises on eriliselt luubi all Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme, kes väidetavalt kuritarvitas ühiskondliku rahaga ostetud 68-eurose hinnaga kringlit enda isikule populaarsuse võitmiseks. Teiselt poolt on imeks pandud, et 68-eurose hinnaga kringlile pühendatakse ridamisi kohtuistungeid, mille kulud maksab kinni maksumaksja (Tarmo Vahter: "Kohus keskerakondlase üle: kes sõi õuna- kohupiimakringlit? Kaheksa halenaljakat sketsi Harju Maakohtu saalist 202." Eesti Ekspress 25. 05. 2016). Kõike ühiskonnas laiduväärset ei jõua ka Jüri Saare kujutluses ideaalilähedane õiguskaitsesüsteem läbi hammustada; küsimus on selles, kas õiguskaitseteenistus tegutseb tasakaalustatult, poliitiliste ja konjunktuursete-korruptiivsete eelistusteta. Selles kahtlejaid on palju. See mõjub purustavalt ühiskonna sidususele. Ühiskonna sidusust laastab ka Eesti vaba ajakirjandus, kus vihakõne poliitilise
annaabi.ee 
