25 NSV Liidu liidulist ja liidulis-vabariiklikku ministeeriumit Ministeeriumide arvu vähenemine ja valitsemisalade viimine RMN-i alluvusse RMN juhtkond ministri staatuses, RMN esimees MN esimehe asetäitja Ministeeriumid Harukondlikud Enamus Konkreetne valitsemisala Kergetööstuse ministeerium, kalatööstuse ministeerium, ehitusministeerium jms Funktsionaalsed Vähemus Haldusvolitused teatud funktsioonide alal (kontroll, koordineerimine) teiste ministeeriumide ja muude riigivalitsemisorganite suhtes Rahandusministeerium, riigikontrolli ministeerium jt Eesti NSV majanduse põhipunktid 1940. aastatel suured kapitalimajutused rahvamajandusse (1945-50 30% kõrgem kui üleliiduline keskmine) 1950. aastate keskpaigani tööstuse eelisarendamine 1950. aastate lõpp-1960. aastate keskpaik põllumajanduse taastumine, 1960
süsteemidele. Kõrvuti ülalkäsitletud nelja peamise süsteemiga eksisteerivad ka teised kohaliku omavalitsuse ja kohaliku halduse vormid, mis ei moodusta kindlat süsteemi. Sellistes omapärastes haldusterritoriaalsetes üksustes nagu rändhõim või sugukond, jätkavad juhid ainuisikuliselt või juhtide nõukoguna juhtimisfunktsioonide täitmist (näiteks Malis on 15 juhtide poolt juhitavat rändhõimu). Aafrika ja Okeaania maade paikse elanikkonna seas on juhtide haldusvolitused kõikjal kaotatud (reas maades see protsess venis ja näiteks Nigeerias võeti vastavad aktid vastu alles 1976. a), kuid reas maades kuuluvad nad vastavalt oma staatusele jätkuvalt omavalitsusorganite koosseisu, eriti esmatasandil (Malaavi, Svaasimaa, Sierra Leone, Vanuatu, Paapua-Uus- Ginea jt) või moodustavad juhtide nõukogusid. Vastavalt seadusele ei ole neil juhtimisfunktsioone, kuid paljudes maades (Gaana,
annaabi.ee 
