15.03.2010 Bürokraatlik administratsioon 1. Isiklik vabadus allutatud ametikohustustele 2. Kindel ametihierarhia 3. Kindel ametikompetentsus 4. Töölevõtt erialase kvalifikatsiooni alusel 5. Tasustatud kindla palgaastmega 6. Amet kui ainus või peamine elukutse 7. Ametialase karjääri võimalus 8. Täielikult lahutatud haldusvahenditest 9. Alluvad ametidistsipliinile ja kontrollile Max Weber 1922, "Wirtschaft und Gesellschaft" Bürokraatia sotsiaalses mõttes 1. Tendents nivelleerumisele, kõrvaldades seisuslikke, vahendeid ja võimu omastanuid 2. Tendents võimalikult pikaajalisele erialasele koolitusele 3. Formalistlik isikupäratus, ilma "armastuse" ja "kireta", lähtudes kohustusest, võrdselt igaühe suhtes
· Et kaasaegsed `ministrid' ja `riigipresidendid' on ainsad `ametnikud', kellelt mingit erialast kvalifikatsiooni ei nõuta, tõendab, et nad on, nagu suure eraaktsiaseltsi `peadirektorgi' ametnikud ainult formaalses, mitte materiaalses(sisulises) mõttes. · Ainult organisatsiooni juht omandab domineeriva seisundi kas apropriatsiooni, valimise või õigusjärgluse alusel. Ent ka tema võimupiirid kujutavad endast legaalset `kompetentsi'. · Lahutamine haldusvahenditest on nii avalikus kui erabürokraatias teostatud täpselt ühtemoodi. · Bürokraatlik haldus tähendab domineerimist teadmiste alusel, see on tema eriomaselt ratsionaalne põhiloomus...Bürokraatiast on teadmistelt reegline üle ainult kapitalistlik ettevõtja. Seda erialaste faktiteadmiste osas oma huvisfääri piires. · Puhtalt bürokraatlik, so bürokraatliktimonokraatlik, kirjalikul asjaajamisel põhinev