retseptsioonile. Keiserlik õuekohus, selle ajalooline tähtsus. Tähelepanuväärne oli ka õuekohtu asukoha lahutamine keisri residentsist: pikemat aega paiknes kohus Speyeris (1527–1689) ja Wetzlaris (1689–1806). Et leida vahendeid ühtse sise- ja välispoliitika teostamiseks, saavutas Maximilian I Wormsi riigipäevalt küll nõusoleku kogu keisririiki hõlmava üldise maksu (sks Gemeiner Pfennig) kehtestamiseks, kuid haldussuutmatuse tõttu selle kogumiseni ei jõutudki. Karl V isik, tema suguvõsa, valitsemisaja põhiprobleemid. Habsburg. Maximilian I Hispaania kuningast pojapoeg (Carlos I). „tema valdustes ei lähe päike kunagi looja”. isa- Philipp Ilus, ema- Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa- Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferndinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II.
sealhulgas rooma õiguse retseptsioonile. Tähelepanuväärne oli ka õuekohtu asukoha lahutamine keisri residentsist: pikemat aega paiknes kohus Speyeris (15271689) ja Wetzlaris (16891806). Et leida vahendeid ühtse sise- ja välispoliitika teostamiseks, saavutas Maximilian I Wormsi riigipäevalt küll nõusoleku kogu keisririiki hõlmava üldise maksu (Gemeiner Pfennig) kehtestamiseks, kuid haldussuutmatuse tõttu ei jõutudki selle kogumiseni. Pärast Maximilian I surma pretendeerisid keisritroonile tema Hispaania kuningast pojapoeg Karl (Carlos I) ning Prantsusmaa kuningas François I. Et Karli toetavad suurettevõtjad Fuggerid ostsid ära kõik kuurvürstid peale Saksimaa Friedrich Targa, tagas see Habsburgide jätkamise keisritroonil. Karl V [151956] võis tõemeeli väita, et ,,tema valdustes ei lähe päike kunagi looja". Habsburgide