Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel Gedrik Keinast Ivar Turja KG 12.a Parlamentaarne demokraatia 1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni. Eesti oli paljurahvuseline riik. 1921. aastal sai Eestist Rahvasteliidu täieõiguslik liige. Noor riik osutus üllatavalt haldussuutlikuks ja ka majandust suudeti arendada edukalt. 1918. a. võeti kasutusele oma rahvuslik vääring, Eesti mark (1928 asendati Eesti krooniga). Kiiresti edenesid ka kaubandus ja tööstus. Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine. Nõukogude Liitu peeti suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt. Suure Kriisi aastad 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis
· Riigivanem, kelle õlul olid ka mõned riigipea esindusfunktsioonid, täitis eelkõige peaministri ülesandeid. · 1921. aastal sai Eestist Rahvasteliidu täieõiguslik liige. · 1920. aastatel mõjutas Eesti poliitilist elu erakondade rohkus. Seetõttu olid koalitsioonid ebastabiilsed valitsuste keskmine eluiga jäi veidi alla 11 kuu. · Riik osutus siiski üllatavalt haldussuutlikuks ja ka majandust suudeti arendada edukalt, mis tugevdas riigi stabiilsust. Juba 1918. a. võeti kasutusele oma rahvuslik vääring, Eesti mark (1928 asendati Eesti krooniga). · Murrangulise tähenduse omandas maareform, mille käigus riigistati mõisate maad. Toimus maade tasuta jagamine. · Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse
kuus suurt ning neli kuni kaheksa väikest erakonda. Säärase killustatuse tõttu oli ainumõeldav moodustada koalitsioonivalitsusi, mis enamasti koosnesid nelja–viie erakonna esindajatest. Sellest tulenevalt suudeti valitsuse moodustamisel kokku leppida vaid üldistes põhimõtetes. Konkreetsemate küsimuste lahendamisel olid lahkhelid kergelt tulema ja seetõttu olid koalitsioonid ebastabiilsed - valitsuste keskmine eluiga jäi veidi alla 11 kuu. Noor riik osutus siiski üllatavalt haldussuutlikuks ja ka majandust suudeti arendada edukalt, mis tugevdas riigi stabiilsust. Juba 1918. a võeti kasutusele oma rahvuslik vääring, Eesti mark (1928 asendati Eesti krooniga). Murrangulise tähenduse omandas maareform, mis jättis aastasadu valitsenud baltisaksa vähemuse ilma nii majanduslikust kui ka poliitilisest ülemvõimust ning kasvatas kümnete tuhandete uute talude loomise abil riigile lojaalsete väikemaaomanike arvu.
annaabi.ee 
