käitumisvõimaluste vahel valida. Sellisel juhul on tegemist jäikade normidega, mida järgides peab asutus andma haldusakti või tegema haldustoimingu. Jäigad normid võivad olla sõnastatud kohustavalt, näiteks peab ja on kohustatud vms, või kirjeldavalt, nagu tehakse ettekirjutus või antakse luba. Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik kaalutleb, kas järelevalves tuvastatud puudused ja muud asjaolud on piisavalt kaalukad selleks, et alustada haldussunnimenetlust – näiteks teha ettekirjutus –, või ehk piisab olukorra lahendamiseks üksnes mitteametliku suulise hoiatuse tegemisest. 10 KOKKUVÕTE Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus
HMSi § 54 kohaselt on kaalutlusvigade puudumine haldusakti õiguspärasuse eeldusi. Enamasti on kaalutlusõiguse teostamine kaheastmeline protsess. Esimeses astmes on haldusorgani pädevuses otsustada, kas tema sekkumine on vajalik ja võimalik. Sellist kaalutlemist võib nimetada otsustusdiskretsiooniks. Näide 1 Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik kaalutleb, kas järelevalves tuvastatud puudused ja muud asjaolud on piisavalt kaalukad selleks, et alustada haldussunnimenetlust näiteks teha ettekirjutus , või ehk piisab olukorra lahendamiseks üksnes mitteametliku suulise hoiatuse tegemisest. Näide 2 Vabariigi Valitsus arutab kabinetiistungil, kas premeerida rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalenud sportlasi. Kui esimeses astmes on jõutud otsusele, et haldus peab tegutsema, järgneb teine aste: haldusorgan kaalutleb, millist seadusliku volituse piiresse jäävat abinõurakendada ja kuidas seda teha
annaabi.ee 
