pühakule Brigittale (teine on Pirita klooster Tallinnas). 22 Eri aegadel on Vara kirik olnud rohkem või vähem seotud teiste piirkondadega. Näiteks on teade, et "17. aastasaja keskel ühendati Vara Äksiga. Kuid aastasaja lõpul sai Vara endale iseseisva kirikuõpetaja ja liideti 1707. aastal uuesti Maarja-Magdaleenaga."23 19. sajandil oli ta Maarja-Magdaleena abikogudus ja 1926. aastal sai iseseisvaks.24 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik jaguneb halduspiirkondadena praostkondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Maarja-Magdaleena 25 kihelkond kuulub Tartu praostkonda. Koguduse liikmete hulk on muutunud koos riigi ja ühiskonnaga, eriti nõukogude võimu aeg on inimesi kirikust kaugele peletanud. Muudatusi aitab selgitada Eesti Luterliku Kiriku koduleht: "EELK kogudused esitavad regulaarselt kord aastas arvulise ja sõnalise aruande. Peapiiskop esitab
Tegelikkuses aga hakati aadli õigusi peagi kärpima ja Liivimaa haldus korraldati ümber Poola-Leedu eeskujul. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mis hiljem nimetati ümber vojevoodkondadeks. Neist kahe keskused olid Eesti alal (Tartu ja Pärnu), kolmas -- Võnnu (Csis) -- Läti territooriumil. Presidentkondade (vojevoodkondade) eesotsas olid enamasti poolakad või leedulased. Enamik maast (palju mõisaid oli jäänud omanikuta) läks riigi valdusse. Riigimaadel moodustati halduspiirkondadena 20 staarostkonda, millest Lõuna-Eesti alale jäi 10. Staarostkondade alla jaotusid omakorda riigimõisad -- folvarkid. Algul olid pooled staarostitest poolakad, pooled leedulased. Hiljem sai kolmandiku neist ametikohtadest ka Liivimaa Poola-sõbralikum aadel. Osa omanikuta Lõuna-Eesti maid jagati eluaegseteks läänideks Poola ja Leedu aadlile, maavalduse kaotanud saksa aadel kaotas ühtlasi ka ainukontrolli maa omavalitsuses.
annaabi.ee 
