domineerimine, mida teostavad modernne “riigiteener” ning kõik need võimukandjad, kes temaga selles suhtes sarnanevad. Iga võimukorraldus, mis nõuab pidevat haldamist, vajab inimliku tegutsemise seadumust kuulekusele nende isandate suhtes, kes pretendeerivad legitiimse võimu kandmisele ja selle kuulekuse abil nende materiaalsete hüvede käsutamist, mis on vajaduse korral nõutavad füüsilise vägivalla teostamiseks. Need kaks on seega: isiklik halduspersonal ja materiaalsed administreerimisvahendid. 3. Millise võimujaotuse teket eeldab modernse riigi teke ja areng. Millise võimujaotuse ta peab ära kaotama? Modernses riigis koondub kõigi poliitiliste vahendite käsutamine faktiliselt ühteainsasse tippu ning mitte ükski ametnik ei oma enam isiklikult seda raha, mida ta välja annab, või neid hooneid, varusid, töövahendeid ja sõjamasinaid, mida ta käsutab. Seega on tänapäevases “riigis” täielikult läbi viidud
Elukutselisus peamine töö Teadmised värbamise alus Tööjaotus rollid, vastutus Edutamine karjäär Legaalsus reeglitest lähtumine Kirjalikkus - kontollitavus LEGAALNE DOMINEERIMINE JA AMETNIKUD Õiguslike volituste kasutamise kõige puhtam viis on bürokraatlike halduspersonali töölevotmine. Ainult selle organisatsiooni kõrgeim ulem vastutab oma ametikoha eest, mis tuleneb ametisseasumisest, valimisest või pärimisõiguse määramisest. Kogu halduspersonal, kes on korgema ametiasutuse all, koosneb koige puhtama tüübina üksikute ametnike hulgast, kes on määratud ja toimivad vastavalt järgmistele kriteeriumidele: (1)Nad on isiklikult vabad ja omavad õigust ainult nende isikupäraste ametlike kohustuste suhtes. (2)Need on korraldatud selgelt määratletud buroode hierarhias. (3)Igal kontoril on õiguslikus mõttes selgelt määratletud pädevusvaldkond. (4)Kontori täidab vaba lepinguline suhe. Seega on põhimõtteliselt vaba valik.
kaudne omavalitsusteenistus: teenistus avalike munitsipaalteenuste struktuurides); teenistuja; bürokraatia - alalhoidlikkuse spontaansed funktsioonid (alalhoidlikkus, enda taastootmine, tegeliku valitsemisvõimu saamine, erilise sotsiaalse staatuse tunnustamine, sotsiaalne distants); võim, valitsemisvõim (traditsionaalne, karismaatiline, legaal-ratsionaalne); haldussubjekt; riigiorganid; riigi- ja omavalitsusasutus, halduspersonal; ametnik; avalik ning erateenistus: töövõtu võlaõiguslik suhe (avaliku teenistuse suhe), töölised ning vabateenijad, kodustöötamise mall, töö, puhkeaeg, töötasu, töökaitse, sotsiaalkindlustus; erandid ning piirangud riigiteenistuses: kodakondsus- ja muud piirangud, teenistuslepingu eritingimused, streigiõigus, 40-tunnine töönädal ning 8-tunnine tööpäev (ületunnitöö, töö puhkepäevadel ning