Tänapäevased orientiirnimed märgivad sageli isegi liiklussõlmi kiirteedel, samas sildu eriti enam pole. h) Nimepesad (Kellamägi, Kellamäe jõgi, põld, Kellamäealune jne) - üks nimi on aluseks ka teistele nimedele. i) j) Muud inimetekkelised objektid (artefaktid) linnaalanimed = urbonüümid = urbanonüümid; tänavanimed = hodonüümid; teenimed = dromonüümid; haldusnimed = horonüümid. Loodusobjektid vetenimed = hüdronüümid: o jõenimed = potamonüümid; o merenimed = pelagonüümid: primaarnimed: Ammejõgi; primaarnimed: Läänemeri; sekundaarnimed: Sauga, Kasari; sekundaarnimed: Aadria meri (Aadria o järvenimed = limnonüümid: linna järgi);
Külanimed e komonüümid, linnanimed e polisonüümid, muud asulatüübid: külaosad, paikkonnad, üksikelamud, ajutine asustus. Inimtekkelised objektid. Linnanimed e urbonüümid linnade kohanimed on ühtne tervik, neid hallatakse ühiselt. Tavaliselt tänavad, pargid, muud objektid. Urbonüümid ei ole linnanimed, vaid linnas olevate kohtade nimed. teenimed e dromonüümid kitsam nimeuurimine võiks vajada, tänavanimed e hodonüümid pargid, väljakud, urbonüümide allosad. haldusnimed e horonüümid riigid, maa-alad, provintsid. Loodusesemete nimed. Vetenimed e hüdronüümid, jõenimed e potamonüümid vana algupäraga. Paljudel juhtudel püsivad objektid ja nende nimedest püütakse leida vana rahvastiku, keele jälgi. Ei kehti Eesti kohta, sest on jõenimesid, mis on saanud nime külade järgi, järvenimed e limnonüümid palju primaarseid nimesid. Probleemiks, et on palju
annaabi.ee 
