Kaitsetorn on konvendihoone kőige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teise korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, pőhielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist kamin, tammepuust trepp ja galerii. Hoone arhitektuuris avaldub, et konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks oli olla teatud piirkonna halduslikuks keskuseks, mis võimaldas arvuka inimrühma kooskäimist ja pakkus kaitset sõja või ülestõusu korral. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_piiskopilinnus 2) http://www.saaremaamuuseum.ee/linnus-kindlus/ulevaade-arhitektuurist/ Kuid tänapäevani on kivilinnuse ehitusloo kohta liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat, nagu ennist mainisin, ainuke fakt millega ollakse ühelmeelel on konvendihoone valmimisaeg, aasta 1381.
vaid peavad olema ka õigused. Peetri ajastu üheks keskseks mõisteks kujunes üldine heaolu, mille saavutamiseks pidigi riik eksisteerima, aga kõik riigi elanikud pidid selle nimel ka tegutsema. Oluline on kontseptsioon, et selle nimel ei pea tegutsema ainult maksumaksja, vaid ka ühiskonna teine pool, seal hulgas ka valitseja. Reformide tagamaaks oli Venemaa sügav traditsionalismi kriis 17. sajandi II poolel, mis väljendus just Venemaa tehnoloogilises ja halduslikuks mahajäämises. Peeter I reformide selgeks eripraks oli tõsiasi, et need ei kasvanud välja Venemaa pinnasest, vaid võeti mudeline üle Euroopast. Reformide ideoloogiline tagapõhi oli ilmselgelt seotud toonase Euroopa mõtlejate ideedega. Kui Peetri reforme üldises plaanis vaadata, võib nad jagada kaheks suuremaks perioodiks. 1. kuni 1710. Seda perioodi iseloomustab üsna kaootiline tegevus reformide vallas, sest Peeter I puudus reformipakett
4) jõustumisnorm seaduse jõustumise üldkorrast erineva jõustumise korral. (2) Kui õigusliku regulatsiooni ulatusliku muutumise tõttu on vajadus kehtestada arvukalt rakendussätteid, võib koostada rakendusseaduse eelnõu. § 14. Jõustumisnorm ja seadusele tagasiulatuva jõu andmine (1) Jõustumisnormi kavandamisel võetakse arvesse aeg, mis on vajalik uute normidega tutvumiseks, eriti isikute õiguste ja kohustuste muutmise korral, ning vajalikuks korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks, sealhulgas seaduse väljakuulutamiseks, avaldamiseks, rakendusaktide andmiseks, ning ka seaduse rakendamiseks piisavate vahendite olemasolu. (2) Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 4 nimetatud jõustumissätte kavandamisel lähtutakse järgmisest: 1) seaduse jõustumist ei sätestata enne selle Riigi Teatajas avaldamisele järgnevat päeva; 12
annaabi.ee 
