Kokkuvõte Mulgi murdest Mulgi murre on tõenäoliselt kujunenud muistse Sakala hõimumurde baasil ja ajaloo jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud
Alates VII saj. toimusid armee korralduses olulised muutused. Väike-Aasia aladel loodi sõdurtalupoegadest koosnevad teemaväed. Teemasüsteem osutus aga nii otstarbekaks, et peagi laiendati seda kogu riigile. Uue süsteemi kohaselt moodustasid armee tuumiku vabad talupojad, kes said teenistuse eest enda kasutusse maatüki. Selle võisid nad pärandada oma pojale tingimusel, et ta sammub oma isa jälgedes. Kogu impeerium jaotati sõjalis-halduslikeks piirkondadeks teemadeks. Teemat juhtis strateeg, kes oli samaaegselt väepealik, kohtunik ja maksusüsteemi korraldaja. Relvadena kasutati pikki piike, mõõku, kilpe, vibusid, odasid ning linge. Sõjavägi jaotati kerg- ja raskejalaväeks. Kõrgelt hinnati sõjakavalust. Vaenlasele antud piduliku tõotuse murdmises ei nähtud midagi taunimisväärset. See kõik kuulus sõjakavaluse juurde. Bütsantsi sõjavägi oli hästi varustatud ja hoolikalt välja õpetatud.
annaabi.ee 
