domineerivaks, vaatamata tema tegelikule osale õigussuhtes. Halduskohtu pädevusse kuuluvad Eesti õiguskorras sellistest halduslepingustest tulenevad vaidlused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid (HKS § 3 lg. 2 p. 2). B. PIIRAMATU ARVU JUHTUMITE REGULEERIMISEKS. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Sellistele halduslepingutele laienevad ka määrustele esitatavad nõuded. § 5. Halduse üldaktid Halduse üldaktid kuuluvad formaalselt mõistetud haldusaktide kategooriasse. A. DEKREET Haldusakti teooria kohaselt on halduse üldaktide hulgas esimesel jõuastmel dekreedid. Dekreete võib eristada kolme tunnuse alusel: 1. dekreet on alati üldakt. See tähendab, et ta sisaldab õigusnorme. Iga dekreet on oma materiaalselt sisult legislatiivakt ehk materiaalne seadus; 2
Teatud väärteokoosseisud on aga KOV üksuste kui juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad. KOV vastutusvõimet silmas pidades on oluline, kas KOV üksus tegutses eraõiguslikult või avalik-õiguslikult või oli tegemist tegevusetusega ja kas vastutus on lepingu tagajärg või rajaneb seadusel. Diferentseerida tuleb vastavalt sellele, kas vastutus eeldab süüd või nõuab üksnes kahju tekitamist. 2. Avalik-õiguslik vastutus lepinguline vastutus: HMS § 105 lg 1 kohaselt kohaldatakse halduslepingutele tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades HMS-ga kehtestatud erisusi. Halduslepingust tulenevate vaidluste lahendamisel on halduskohtu käsutuses kõik HKMS § 26 sätestatud jurisdiktsioonilised volitused. Õiguslike tagajärgede osas tulevad rakendamisele ka TsÜS vastavad sätted. riigivastutus: vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ehk ebaõigluse kõrvaldamise kohustus.
annaabi.ee 
