andmist, üheselt on tuletatavad lepingu pooled, reguleerimisese piisavalt täpselt määratletud. Piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping on kokkuleppel üldakti andmine, kusjuures nii pooled kui isikud, kellele lepingust tulenevad õigused ja kohustused laienevad, ei ole üksikasjalikult määratletavad ja see kehtib ka lepingu reguleerimiseseme kohta. Tegemist on keerukamate halduslepingutega ja HMS-ses on sätestatud piirangud ja täiendavad nõuded järgmised: 1) lepingu võib sõlmida vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel (HMS § 97 lg 1); 2) leping sõlmitakse kirjalikult tsiviilõiguslike lepingute sõlmimiseks ettenähtud korras ( HMS § 99 lg 2); 3) leping jõustub määruse jõustumiseks ettenähtud korras (HMS § 101 lg 4). Osundatud nõuded punktides 1 ja 3 viitavad olemuslikele seosele määrustega.
1) õigusjärglusega seonduvate probleemide lahendamise; 2) liikmeskonna määratlemisega seonduvate probleemide lahendamise. Juriidiliste isikute õigusjärglus on eelkõige õigusjärglus varaliste õiguste ja kohustuste osas. Ühingute õigusjärglus võib reorganiseerimisel väljuda juriidilise isiku tsiviilõiguste ja -kohustuste ülemineku raamidest ja hõlmata riigi-, haldusõiguslike ning muude neile seadustega või ka halduslepingutega pandud õiguste ning kohustuste üleminekut. Õigusjärglus haldussuhetes on eriti oluline nende ühingute puhul, kellele on pandud riiklikke funktsioone või kes muul viisil osalevad riigi ülesannete täitmisel (nt. tarbijaühingud, töötajate ja tööandjate ühingud jne.). Käesoleval ajal on seadustega reguleeritud vaid tsiviilõiguste ja kohustuste üleminek. Ühingute kui liikmelisusel rajanevate juriidiliste isikute reorganiseerimise oluliseks
1) õigusjärglusega seonduvate probleemide lahendamise; 2) liikmeskonna määratlemisega seonduvate probleemide lahendamise. Juriidiliste isikute õigusjärglus on eelkõige õigusjärglus varaliste õiguste ja kohustuste osas. Ühingute õigusjärglus võib reorganiseerimisel väljuda juriidilise isiku tsiviilõiguste ja -kohustuste ülemineku raamidest ja hõlmata riigi-, haldusõiguslike ning muude neile seadustega või ka halduslepingutega pandud õiguste ning kohustuste üleminekut. Õigusjärglus haldussuhetes on eriti oluline nende ühingute puhul, kellele on pandud riiklikke funktsioone või kes muul viisil osalevad riigi ülesannete täitmisel (nt. tarbijaühingud, töötajate ja tööandjate ühingud jne.). Käesoleval ajal on seadustega reguleeritud vaid tsiviilõiguste ja kohustuste üleminek. Ühingute kui liikmelisusel rajanevate juriidiliste isikute reorganiseerimise oluliseks
annaabi.ee 
