eraõiguslikke tingimusi. Kehtib ühtse õigusliku iseloomu printsiip ei saa olla segalepinguid. Tuleb lähtuda nn absorptsiooni printsiibist, mille kohaselt terve lepingu suhtes kohaldatavad normid määrab lepingu kõige domineerivam osa. Lepingu avalik-õiguslik osa loetakse automaatselt domineerivaks, vaatamata tema tegelikule osale õigussuhtes. Halduskohtu pädevusse kuuluvad Eesti õiguskorras sellistest halduslepingustest tulenevad vaidlused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid (HKS § 3 lg. 2 p. 2). B. PIIRAMATU ARVU JUHTUMITE REGULEERIMISEKS. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Sellistele halduslepingutele laienevad ka määrustele esitatavad nõuded. § 5. Halduse üldaktid
Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Näiteks leping kahe valla vahel või leping valla ja riigivalitsemisorgani vahel jne. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtu pädevusse kuuluvad Eesti õiguskorras sellistest halduslepingustest tulenevad vaidlused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid (HKS § 3 lg. 2 p. 2). §7. Haldusaktidele esitatavad nõuded Alljärgnevalt ei leia käsitlemist presidendi seadlused ja halduse jurisdiktsioonilised aktid, mis puudutavad distsiplinaar- ja haldusvastutust. Presidendi seadlustele esitatavaid nõudeid analüüsiti õpiku eelmistes paragrahvides. Ametiisikute otsuseid haldusõiguserikkumiste asjades käsitletakse iseseisva õppeaine, "haldusvastutuse", raames
Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Näiteks leping kahe valla vahel või leping valla ja riigivalitsemisorgani vahel jne. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtu pädevusse kuuluvad Eesti õiguskorras sellistest halduslepingustest tulenevad vaidlused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid (HKS § 3 lg. 2 p. 2). §7. Haldusaktidele esitatavad nõuded Alljärgnevalt ei leia käsitlemist presidendi seadlused ja halduse jurisdiktsioonilised aktid, mis puudutavad distsiplinaar- ja haldusvastutust. Presidendi seadlustele esitatavaid nõudeid analüüsiti õpiku eelmistes paragrahvides. Ametiisikute otsuseid haldusõiguserikkumiste asjades käsitletakse iseseisva õppeaine, "haldusvastutuse", raames
annaabi.ee 
