Loe Ü.Madise, “Eesti haldusõiguse reformi kandvatest ideedest”, Juridica 2003, nr 1. Õiguskantsler hea halduskantsleri rollis Alates 1.1.2004 on õiguskantsleril õigus valvata hea halduse põhimõtete järgimise üle. Väljavõte seletuskirjast: Ühest küljest tähendab see, et õiguskantsleri tegevuse eesmärgiks ei ole dubleerida riikliku järelevalve tegevust, mis teostab kontrolli üksnes õiguspärasuse üle, vaid üldiselt edendada haldusülesannete täitjate halduskultuuri; õiguskantslerit ei tohiks pidada üksnes järelevalveorganiks, vaid pigem n.ö õpetajaks ja juhendajaks, kuidas oleks kohane käituda suhtlemisel üksikisikutega (õiguskantsler kui hea halduse kultuuri edendaja). Teisalt soovitakse, et õiguskantsler aitaks parendada isikute ja haldusülesannete täitjate vahelist suhtlemist - eesmärgiks on jõuda arusaamiseni, et riik ja inimene ei pea haldusmenetluses tingimata vastanduma, vaid eelkõige tegema koostööd
Õiguskantslerit peetakse demokraatia idee kandjaks ja tutvustajaks, kes seisab hea, et demokraatliku tahtekujunduse protsess oleks aus ja läbipaistev; 2. Õiguskantsler on aidanud oma tegevusega suurendada riigi ja kodaniku vahelist usaldust, sotsiaalset kindlustunnet ning kodanikuteadvust; 3. Õiguskantsleri Kantselei on tõhus, avaldajakeskne, ajakohase töökeskkonnaga ning hea mainega ametkond, millel on oluline roll Eesti õigusloome ja halduskultuuri kujundamisel ning akadeemilises õigusmõtlemises. Jõks, Allar. ,,Õiguskantsler kaitseb õigussüsteemi legitiimsust". Riigikogu Toimetised 4 (2001), kättesaadav (http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito4/artiklid/09joks.htm) Mis probleeme nimetab Jõks artiklis Eesti õigusloome kohta. Põhiseadust peaks muutma vaid siis, kui selleks on tõsine praktiline vajadus ja kui on olemas ühiskondlik kokkulepe