Üleeuroopalises uuringus on selgunud, et avalike teenistujate peamine põhjus ametist lahkumiseks on vastuolud ülemustega. Järelikult peaks riik värbama neid juhte, kes suudavad organisatsiooni koos hoida ning ametnikkonda ühes suunas liikuma panna. Seetõttu ongi oluline, et tippametnikud kannaksid sarnaseid väärtusi, tunnetaksid oma rolli mitte ainult enda organisatsiooni, vaid kogu riigi haldussüsteemis. Eesti riigi institutsioonide korraldus on Eestit valitsenud riikide halduskorralduste tulem. Omaenda kultuuri pole meil arenenud. Avaliku teenistuse arendamise ja koordineerimise eest vastutamine on Eestis jagatud kolme ministeeriumi ja Riigikantselei vahel. Kuid kellegile pole jaotatud kindlat kohustust ega formaalset vastutust valdkonda koordineerida. Kui meil selliseid puudusi poleks, kulgeksid uuendused kergesti ja ilma probleemideta. Eesti avalikku teenistust iseloomustab väga kõrge detsentraliseerituse aste või keskse koordineerimise puudumine.
välislepingud, kohtupiirkond. Läti Hendrik räägib kihelkonnavanematest. Paljudes muinaskihelkondades on keskne linnus aga paljudes ei ole. Muinaskihelkondadest on teada vaid need, mida on mainitud kirjalikes allikates, peamiselt Hendriku Liivimaa kroonikas. Kihelkondade liidud- maakonnas. Muinasmaakondade areng 13. Sajandiks ebaühtlane. Maakonnal puudus tsentraalne võim, maakonda esindaid kihelkondade vanemad. 13.sajandiks kujunenud maakondlik muster on läbi erinevate võimude ja halduskorralduste järgitav tänapäevani. Hendriku Liivimaa kroonika kohaselt korraldas maakond ühiselt sõjakäike ja kaitset. Suured sõjaretked seostuvad Saksa ja Taani vallutustega, varasemad olid ilmselt väiksemad röövretked. Ristisõdade ajal tegid erinevad maakonnad küll koostööd, kuid ühtset tervikut eesti ala ei moodustanud. MUINASAEG Maakonda juhtisid kihelkondade vanemad, ainujuhtimine puudus. Arvatakse et eestlased kutsusid oma vanemaid kuningateks
annaabi.ee 
