Kuulsaim : „Savoy vaas”. Tema loodud mööblist on tuntuim kolmejalgne taburet. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid. 1923. aastal avas Jyväskyläs oma esimese arhitektuuribüroo. 1924. aastal abiellus ta õpingukaaslase arhitekt Aino Marsioga, kellest sai tema kaastööline. Ta oli Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid, samuti ka kultuuri- ja halduskomplekse. Tema loominugut on mõjutanud Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avandardism. Temale omaloomulik stiil sai alguse 1927.aastal, kui ta projekteeris Biivuri linnaraamatukogu, millel olid valged seinad. Ta ütles lahti funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust ning projekteeris ebakorrapärase ja keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Talle tüüpiline on tundlik puidukasutus.
Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avangardism. 1930. aastate lõpus sai Aalto maailmakuulsaks Soome paviljonidega Pariisi ja New Yorgi maailmanäitusel. Enne seda oli Aalto Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse 1927. aastast, kui ta projekteeris Viiburi linnaraamatukogu (ehitati 19301935), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid
Aalto töötas mitmel alal, mööbli- ja klaasidisainist arhitektuuri ja maalikunstini. Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas". Tema loodud mööblist tuntuim on ilmselt kolmejalgne taburet "L". Aalto oli Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avangardism[2]. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse 1927. aastast, kui ta projekteerisViiburi linnaraamatukogu (ehitati 19301935), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu
annaabi.ee 
