neile erisustele omistatud tähtsus hakata kahjustama artikli 5 lõikega 3 tagatud õiguse olemust, s.t vabastama kohustusest tagada viivitamatu vabastamine või viivitamatu toimetamine kohtuvõimu ette. Käesolev asi puudutab ainult Põhja-Iirimaal terrorismis kahtlustatavate isikute vahistamist ja kinnipidamist eriseadustega antud volituste alusel. ... Käesolevas kohtuotsuses ei ole vaja kindlaks teha, kas mis tahes pikkusega, näiteks neljapäevane politsei- või halduskinnipidamine oleks tavalises kriminaalasjas üldjuhul kooskõlas artikli 5 lõike 3 esimese osaga. Tegelikult ei toodud ühtegi kaebajat nende eelvangistuse jooksul kohtuniku või mõne muu pädeva õigusvõimuga ametiisiku ette. Seega tuleb otsustada, kas valitsuse poolt viidatud erilisi asjaolusid arvesse võttes saab kaebajate vabastamist lugeda viivitamatuks artikli 5 lõike 3 tähenduses. Kahtlemata tekitab terrorismikuritegude uurimine võimudele eriprobleeme, millele osaliselt
Tõkendi kohaldamise õiguslikul reguleerimisel tuleb viia miinimumini haldusorgani suvaotsuse võimalus. Õiguserikkumise tunnustega teo olemasolu iseendast ei pea kaasa tooma tõkendi kohaldamist, kui seadus seda otse ei nõua. Seetõttu on igati põhjendatud, kui seadus seob tõkendi kohaldamise õigusaktides määratud konkreetsete täiendavate tunnuste (asjaolude) või juriidiliste motiivide esinemisega. Nii näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 233 kohaselt on isiku halduskinnipidamine, isiku läbivaatus, asjade läbivaatus ning asjade ja dokumentide äravõtmine lubatud haldusõiguserikkumise tõkestamiseks, haldusõiguserikkumiste protokolli koostamiseks, kui seda ei ole võimalik kohapeal koostada ja protokolli koostamine on kohustuslik ning kui on ära kasutatud teised vahendid isiku kindlakstegemiseks, asjade õigeaegse ja õige arutamise tagamiseks ning haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse täitmise tagamiseks
Tõkendi kohaldamise õiguslikul reguleerimisel tuleb viia miinimumini haldusorgani suvaotsuse võimalus. Õiguserikkumise tunnustega teo olemasolu iseendast ei pea kaasa tooma tõkendi kohaldamist, kui seadus seda otse ei nõua. Seetõttu on igati põhjendatud, kui seadus seob tõkendi kohaldamise õigusaktides määratud konkreetsete täiendavate tunnuste (asjaolude) või juriidiliste motiivide esinemisega. Nii näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 233 kohaselt on isiku halduskinnipidamine, isiku läbivaatus, asjade läbivaatus ning asjade ja dokumentide äravõtmine lubatud haldusõiguserikkumise tõkestamiseks, haldusõiguserikkumiste protokolli koostamiseks, kui seda ei ole võimalik kohapeal koostada ja protokolli koostamine on kohustuslik ning kui on ära kasutatud teised vahendid isiku kindlakstegemiseks, asjade õigeaegse ja õige arutamise tagamiseks ning haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse täitmise tagamiseks