Vastavalt avaldustele vastamise seadusele on riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud neile adresseeritud märgukirjad ja avaldused registreerima ning neile kirjalikult vastama. Kui avaldaja ei ole nõus tema poolt esitatud märgukirja või avalduse põhjal tehtud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale riigiorganile või kohtusse, omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse. Halduskaebuseks nimetatakse teoorias vaiet, mis esitatakse vaidlust tekitanud õigusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. Haldusvaie aga on vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule). Otsustega lahendatakse ka teenistuslikke distsiplinaarküsimusi ning haldusõiguserikkumise asju. Haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi kuuluvad teatud haldusõiguserikkumiste asjad
Vastavalt avaldustele vastamise seadusele on riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud neile adresseeritud märgukirjad ja avaldused registreerima ning neile kirjalikult vastama. Kui avaldaja ei ole nõus tema poolt esitatud märgukirja või avalduse põhjal tehtud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale riigiorganile või kohtusse, omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse. Halduskaebuseks nimetatakse teoorias vaiet, mis esitatakse vaidlust tekitanud õigusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. Haldusvaie aga on vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule). Otsustega lahendatakse ka teenistuslikke distsiplinaarküsimusi ning haldusõiguserikkumise asju. Haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi kuuluvad teatud
Vastavalt avaldustele vastamise seadusele on riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud neile adresseeritud märgukirjad ja avaldused registreerima ning neile kirjalikult vastama. Kui avaldaja ei ole nõus tema poolt esitatud märgukirja või avalduse põhjal tehtud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale riigiorganile või kohtusse, omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse. Halduskaebuseks nimetatakse teoorias vaiet, mis esitatakse vaidlust tekitanud õigusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. Haldusvaie aga on vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule). Otsustega lahendatakse ka teenistuslikke distsiplinaarküsimusi ning haldusõiguserikkumise asju. Haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi kuuluvad teatud