Siiski on kohtupraktikal, eriti Riigikohtu lahenditel, oluline roll õigusallikate tõlgendamisel, seostamisel ja õiguslünkade täitmisel. Halduseeskirjad ja haldusesisesed juhendid (ei ole haldusõiguse allikad, sest pole faktilist välismõju): haldusorganile siduv üldisi käitumisreegleid sisaldav õigusakt, mille eesmärgiks on reguleerida halduskandja internseid küsimusi. Kuulub halduse siseõigusesse Haldusekandja Põhimõtteliselt võib haldusekandjaks olla iga isik, kellele haldusülesandeid on täitmiseks antud, seega nii avalik-õiguslik juriidiline isik (praktikas kõige olulisemad) kui ka eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik. Õigusteooriasjagatakse avalik-õiguslikud juriidilised isikud kolme põhiliiki: avalikõiguslikeks korporatsioonideks, avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ja õigusvõimelisteks asutusteks. Otsene riigihaldus
kui haldusõiguse esemest. Halduse mõiste on mitmetähenduslik ja küllaltki raskesti arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku plaanipärast tegevust kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldusekandjaks võib olla aga ka ettevõte, ühing, riik jne. Prominentne Sveitsi haldusõigusteadlane F. Fleiner on haldust defineerinud füüsilise või juriidilise isiku tegevusena oma kohustuste täitmisel. Nii võib rääkida tööstus- või kaubandusettevõtte haldusest, teatud ühingu asjade haldusest, riigihaldusest jne. Kõigile neile halduse liikidele on suuremal või vähemal määral iseloomulikud teatud struktuuri- ja korralduse ühtsed printsiibid. Halduse võib
kui haldusõiguse esemest. Halduse mõiste on mitmetähenduslik ja küllaltki raskesti arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku plaanipärast tegevust kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldusekandjaks võib olla aga ka ettevõte, ühing, riik jne. Prominentne Šveitsi haldusõigusteadlane F. Fleiner on haldust defineerinud füüsilise või juriidilise isiku tegevusena oma kohustuste täitmisel. Nii võib rääkida tööstus- või kaubandusettevõtte haldusest, teatud ühingu asjade haldusest, riigihaldusest jne. Kõigile neile halduse liikidele on suuremal või vähemal määral iseloomulikud teatud struktuuri- ja korralduse ühtsed printsiibid. Halduse võib
annaabi.ee 
