Saksa õigussüsteemis eristatakse kolme liiki avaliku halduse kandjaid, kellele on riigi poolt üle antud iseseisvad haldusülesanded ja iseotsustamisõigus. Nendeks on avalik-õiguslikud korporatsioonid (ühendused), avalik-õiguslikud asutused ja avalik-õiguslikud sihtasutused. Prantsuse õigussüsteemis eristatakse territoriaalseid halduskollektiive ja riiklikke asutusi. Kolmekümnendate aastate Eesti haldusõigusteoorias käsitleti samuti kolme liiki iseseisvaid haldusekandjaid. Nendeks olid korporatsioonid, asutused ja sihtasutused. Kehtivas õiguskorras on eraõigusliku ja avalik-õigusliku juriidilise isiku mõisted ja liigid sätestatud tsiviiliseadustiku üldosa seaduses. Nimetatud seaduse § 6 kohaselt on eraõiguslike juriidiliste isikute liikideks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktasiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja liit. Seadus võib ette näha ka muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid.
Saksa õigussüsteemis eristatakse kolme liiki avaliku halduse kandjaid, kellele on riigi poolt üle antud iseseisvad haldusülesanded ja iseotsustamisõigus. Nendeks on avalik-õiguslikud korporatsioonid (ühendused), avalik-õiguslikud asutused ja avalik-õiguslikud sihtasutused. Prantsuse õigussüsteemis eristatakse territoriaalseid halduskollektiive ja riiklikke asutusi. Kolmekümnendate aastate Eesti haldusõigusteoorias käsitleti samuti kolme liiki iseseisvaid haldusekandjaid. Nendeks olid korporatsioonid, asutused ja sihtasutused. Kehtivas õiguskorras on eraõigusliku ja avalik-õigusliku juriidilise isiku mõisted ja liigid sätestatud tsiviiliseadustiku üldosa seaduses. Nimetatud seaduse § 6 kohaselt on eraõiguslike juriidiliste isikute liikideks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktasiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja liit. Seadus võib ette näha ka muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid.
mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtu poole; b) kui riikliku järelevalve teostamise õiguslikuks vormiks on protest, ei saa järelevalveorgan langetada iseseisvalt otsust õigusakti või toimingu seaduslikkuse kohta, vaid peab vastava protestiga pöörduma kohtusse. Riiklikku järelevalvet teostatakse esiteks õigusaktide seaduslikkuse üle. Õigusaktide üle teostatav kontroll puudutab eelkõige iseseisvaid õigussubjekte, haldusekandjaid, eelkõige KOV-sid. PS § 160: järelevalve KOV-i tegevuse üle sätestab seadus. EKOH art 8: 1) administratiivkontrolli kohalike võimuorganite tegevuse üle võib teostada vaid põhiseaduses või seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras; 2) üldjuhul on mis tahes kohalike võimuorganite suhtes teostatava administratiivkontrolli eesmärk tagada vaid nende
annaabi.ee 
