mida kasutatakse infosüsteemide loomiseks (GIS). Olenevalt reljeefi iseloomust, on horisontaalide lõikevaheks 2 või 4 meetrit. Põhikaardi uuendamine toimub iga 10-15 aasta järel. Eesti Põhikaart peab rahuldama uurimis- ja projekteerimistööde, registrite, loodusvarade, uuringute, riigikaitse ja elanikkonna vajadusi. Kaardi järgi peab saama määrata maastikuobjektide geograafilisi ja ristkoordinaate, absoluutseid kõrgusi, maastikuobjektide ja haldusalade paiknemist ja nende põhiandmeid. Eesti territoorium on ida-lääne suunas pikem kui põhja-lõuna suunas, seepärast on Eesti Põhikaart koostatud Lamberti konformses koonilises projektsioonis. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on puutekoonuse asemel kasutatud lõikekoonust referentsellipsoidil GRS-80. Projektsiooni parameetrid on järgmised: 1. koonuse lõikeparalleelid: BL=58°00’ ja BP=59°20’ 2. keskmeridiaan: LK=24°00’00’’
puudulik ennetustöö, probleemidesse mitte süvenemine ning reageerimise hilinemine (Riigikontroll 2013). Keskmiselt kulutab lastekaitsetöötaja ennetusele vaid 10% oma tööajast ning 85% KOV lastekaitsetöötajatest tahaks ennetusega rohkem tegeleda kui ta täna seda teha jõuab (Riigikontroll 2013; Lastekaitse korralduse… 2013). Hetkel ei ole lastekaitse valdkonnas ennetustegevusel üht keskset koordinaatorit, ennetustegevusega tegelevad oma haldusalade lõikes kõik valdkonna osapooled, kohati üksteist dubleerides (Lastekaitse korralduse… 2013, Riigikontroll 2013). Puuduvad ühtsed arusaamad ja põhimõtted, kuidas tuleks ennetustööd korraldada (Riigikontroll 2013). Lastekaitse valdkonna arendamine on valdavalt projektipõhine, mis seab piirangud sihitatud, järjepidevale ja jätkusuutlikule arengule, väiksema tulubaasiga KOVidel ei ole piisavalt ressurssi ja tahet
annaabi.ee 
