Põhirahva moodustasid kreeklased kuid peale nende elasid seal veel armeenlased, grusiinid, süürlased, juudid, egiptlased, traakialased, daakialased, illüürlased, bulgaarlased, itaallased ja veel mitme teise rahva ja võimu esindajad. Eriti tihedates sidemetes Bütsantsiga olid armeenlased ja grusiinid. Konstantinoopol võttis meelsasti vastu töökaid armeenia pagulasi, kellest paljud astusid keisri sõjaväkke. Mitmedki armeenlased tegid karjääri tõustes väejuhtideks ja halduriteks. Kõiki keisri alamaid, vaatamata nende etnilisele päritolule, nimetati romealasteks, Ida-Rooma keisririigi kodanikeks. Neile sisendati lapsest peale, et nad on ''Jumala poolt välja valitud rahvas'' ning seetõttu üle kõikidest teistest rahvastest ja hõimudest. Kõrge enesehinnang ja sellega kaasnev naaberrahvaste ning hõimude alavääristamine oli bütsantslastele omane. 8 Talurahvas, käsitöölised, orjad ja koloonid.
Aastatel 15831625 tegutses Tartus jesuiitide seminar, mille juures oli alates 1585. aastast ka gümnaasium. Seda on mõnikord loetud ka Tartu ülikooli eelkäijaks. Jesuiitide peaeesmärgiks oli kohalike tagasipööramine katoliiklusesse, eestlaste seas saavutasid nad ka teatavat edu. Poolakad püüdsid ka kohalike sakslaste võimubaasi nõrgendada, allutades Liivimaa rüütelkonna täielikult kuninga võimu alla ning määrates kohalikeks halduriteks poolakaid. Ka lääne jagati rohkem poolakatele kui sakslastele, väikeläänide saajatena on teada aga ka eestlasi. Poola võimu ajal jagunes maa halduslikult esialgu presidentkondadeks, hiljem vojevoodkondadeks. Olulisimateks majandustegelasteks olid aga staarostid. Saaremaa oli 15601645 Taani võimu all. Alates 1572. aastast oli see Taani kuninga isiklik valdus, mille seosed Taani riigiga jäid ebaselgeks. Seal ei olnud eriti palju