Erilise koha omandasid viljahaldjas Peko, Lõuna-Eesti viljakushaldjas Tõnn, äikesevihmahaldjas Pikker või Kõu, majahaldjas Taara, taevahaldjas Jumal jt. Mida enam ihati õnnistust põllule ja karjale, seda hoolsamini teeniti haldjaid ja seda keerukamaks muutusid lõikuskombed. Viimaseist põllule jäänud kõrtest tehti lõikuse lõpul Peko vihk, mida hoolega ületalve hoiti. Sellega taheti otsekui alal hoida vilja sigivust ja elujõudu järgnevaks suveks. Haldjaile ohverdati põllupeenral või aianurgas ning metsas mättal või kivihunnikul. Allikate, jõgede ja järvede haldjaile heideti ohvriandidena vette sellised asjad, mis vett ei reosta (metallehted ja raha). Lõuna-Eestis öeldi kaitsevaimude kohta ürgsemaid nimesid, nagu metsaisa, metsaema, metsavana jt. Paiguti esines sama tähendusega ka vaim, näiteks metsavaim, vetevaim jt. (Eesti ajalugu I, 1935). Taara esines ka kaitsevaimu või jumalana. Henrik mainib oma Liivimaa kroonikas Tarapita
prantsuse keelde “...ladinakeelsest väljendist fatua (ennustaja), mis seostub ladinakeelse sõnaga fatum (saatus).” (Petzoldt 2003:61) Prantuse keelest on ta üle läinud meile tuttava fee kujul ka saksa keelde. Feest tuleneb ka Fata Morgana (ehk fee Morgane; prantsuse k Morgue la Faye), mille vaste leidub ka pärsia keeles - Merjan Peri, keda tuntakse kogu Idas3 (Keightley 1850:7). Tulevikuennustamise omistavad haldjaile ka keldid. Nemad, nagu ka eestlased, nimetavad haldjaid emadeks. “Walesis tuntakse siiani “emadena” (Y Maman) haldjaid, keda peeti salajaste teadmiste allikaks, eriti tulevikuennustajateks.” (Jones, Pennick 2003:119) 1.2.3. Piksid Piksid (inglise k pixie) on pahareti kalduvustega haldjad, kelle leviku alaks märgivad krüptozooloogid Inglismaa lääneosa. Piksidele pannakse süüks hobuse- ja ponivargused. Piksid sundivat loomi ringiratast jooksma, “/..
annaabi.ee 
