kes on vagalt meelestatud, kõige kindlust sisendavamat Kristuse ihu ja vere sakramenti; et seda võetaks nende poolt vastu Tema kõige viljakandvama ja aulise kannatuse mälestuseks. Selle kannatuse kaudu oleme saanud kätte oma pattude andestuse ja tehtud taevase kuningriigi osalisteks, mille kaudu me oleme veendunud ja kinnitatud, kui me 1 http://www.katoliku.ee/node/72 tuleme nimetatud sakramenti vastu võtma oma süütegusid siiralt kahetsedes, kindla usuga Jumala halastusse, ja tõsise kavatsusega alluda Jumala tahtele, ja enam mitte pattu teha: mille pärast on meie kohus tulla nende pühade saladuste juurde Kõikvõimsale Jumalale kõige siiramat tänu andes Tema lõpmatu halastuse ja kasude eesõiguse eest, mille Ta on meile andnud ja kinkinud, vääritutele sulastele, kelle eest Ta ei andnud mitte üksnes oma ihu surmaks ja valanud verd, vaid ka heaks arvanud, sakramendis ja saladuses, anda meile vaimselt oma ihu ja verd, et sellest vaimulikult süüa ja juua
Koos sintoismiga segunedes sai budismist Jaapanis zen-budism, sellel suunal oli väga suur tähtsus aedade seisukohalt. Alates 12. sajandist oli ka Jaapanis suur mõju Konfutsiuse õpetusel. 9.-10. saj levinud budismi nimetati Jaapanis esoteeriliseks - salajaseks, mida esindas Joodo sekt. Selle järgi pidi olema olemas lääne paradiis, puhas maa imekaunite aedadega, kus tiikides kasvavad lootosed ja kuhu pärast surma võib minna inimene, kes usub Buddha Amida halastusse. Templites rippusid suured mandarad (e mandalad, s.o budistlikul filosoofial põhinev maal), mis seda paradiisi kujutasid. Selline oli usk mitte ainult lihtrahva, vaid ka aristokraatia hulgas. Üks selline budistliku mandara järgi loodud aed, Byodoin (1053. a) on säilinud tänaseni. Siin ühendavad lootosi täis tiike sillakesed, mida mööda kujutletavad õndsad hinged jõuavad paradiisi. Samal põhimõttel on kujundatud ka kuulus Kin-kaku-ji (1397. a) aed, milles on palju
annaabi.ee 
