Õiglasest sõjast: Sõja õiglust maise riigi eest põhjendas Augustinus sellega, et on vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda, tagada riigis korda, et patused ei kahjustaks üksteist. Selleks on ametisse seatud valitseja, kes täidab Jumala tahet maa peal. Sõdida võib vaid valitseja korraldusel ja raske südamega, sest siis ei põhine tapmine oma enda tungidel ega lähtu enda tahtmisest vaid valitseja seadusest. Kurjategija tapmist nähti mingil määral ka kui halastavat tegu (vabastati teda halbadest tungidest). Üheks keskseks tingimuseks, mis lubas valitsejal sõtta minna (tegi sõja õiglaseks) oli ühe poole ebaõiglus teise suhtes. Seega räägib Augustinus eelkõige karistussõjast (mitte kaitsesõjast). 2 52. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi Aquino Thomas, käsitles õiglase sõja teemat oma "Summa theologiae's", kus ta süstematiseeris ja
saavutada õndsusvahendite täiuse. 834 Mõned kirikud on täielikult katoliiklikud oma ühtsuse tõttu teineteisega. Ei mingit kristlikku ühtsust katoliku kirikuta 820 Kristus annetas ühtsuse oma kogudusele algusest saati. See ühtsus, me usume, et on elav katoliku kirikus, midagi mida ta ei suuda kunagi kaotada...Soov taastada kõikide kristlaste ühtsus on Kristuse and ja Püha Vaimu kutsumus. Lunastus kaasab moslemeid 841 Kirik hindab kõrgelt ka moslemeid, kes kummardavad ainsat ja halastavat Jumalat. Moslemid ei tunnista Jeesus Kristuse jumalikkust, ent nad austavad teda kui suurt prohvetit, samuti austavad nad tema ema Maarjat. Ühes kristlastega ootavad nemadki kohtumõistmise päeva ja ülestõusmist, peavad au sees moraalselt õiget eluviisi ning kummardavad Jumalat palvetades, almuseid jagades ja paastudes. Kirikukogu sedastas, et kristlaste ja moslemite ajaloos on olnud konflikte ja vaenu, kuid nüüd kutsub kirik üles koostööle. Kõiki
annaabi.ee 
