Romantiline põhitoon on säilinud, aga tasandatud on mõõ- dutundetut hüperboolsust ja otsustavalt kärbitud räiget sõnaliigsust Teost on ideeliselt teravdatud, rõhutamaks kapten Oleandri kalestumust, kodumaatust ia inimlikku väärdumust. Autori hinnang tegelasele on isegi karmim kui algvariandis -- poeemi lõpust on ära jäetud romantiline kontrast. 1932. aasta Oleander päästis toma enda käsul hukatud poja kesköösel, kellegi nägemata, poomisnöörist ja heitis ta surnukeha halastavalt merre. Lõppvariandi Oleander («Ise nagu meri, / mere kale kivi») seda ei tee. Kirjanik peab olema halastamatu ses mõttes, et ta ei säästa midagi (esmajoones mitte iseennast) ega summuta oma loomisimpulsse traditsiooni, päevanõuete ega mugavuse pärast. Ta on ühtlasi arst ja patsient. Ta haiguslugu (iseenese sisemiste konfliktide jälgimine ja sõnastamine kirjanduslikus vormis) võib põhjustada õigeid diagnoose ja otsekohest ravi. Teoseid, mis meid üllatavad oma algupärase
Indreku kujunemine tolleaegses Eesti olustikus. III. 1905.a revolutsiooni sündmused. Indrek-ei saa ülikooli sisse, asub elama Lohkude perre, hakkab suhtlema nn. mässajatega, käib nende koosolekutel.Muidu loomult rahulik, ei ole mässajate tegevusest eriti õhinas. Kristi-Lohkude tütar, huvitub mässust ja Indrekust, teeb enesetapu. Rev-ni otsustaval etapil sõidab Indrek hoopis ära Vargamäele, annab haigele emale halastavalt suure rohuannuse. Soldatid viivad ära isa ja venna antsu, Ants lastakse maha. IV.Eesti vabariigi algusaastad Tallinnas, Indrek on kooliõpetaja, tema naine Karin jõuka Vesiroosi tütar. Teenija Tiina, kes hoolitseb nende kahe lapse eest.Advokaat Paralepp ja üliõpilane Rönee, Karini nö kõrvalpõiked. Abielu jookseb karile, Indrek tulistab naist, õnneks mööda. Ükskõiksus ja hoolimatus viivad inimesed lahku. Indrek ja Tiina lähevad vargamäele. Karin hukkub rongi all. V
,,Kui sa armastad Allahit, järgi mind, Allah armastab ja andestab sulle su patud" (Koraan 3:31) ,,Allah ei armasta üleastumisi" (2:190) ,,Ta ei armasta tänamatuid või pahelisi olendeid" (2:276) ,,Allah ei armasta neid, kes teevad valesid tegusid" (3:57, 140) ,,Allah ei armasta ülbeid, ennasttäis olevaid" (4:36) Siiski ei ole jumalik halastus Koraanist puudu. See õpetab, et jumal vastab kõigile, kes hüüavad tema poole mures ja pakub inimkonnale halastavalt nõustamist, et nad saaksid järgida ,,õiget teed". Jumal on seda peamiselt läbi oma prohvetite ja sõnumitoojate teinud, kellest viimane ja kõige olulisem on prohvet Muhamed. Muhammed, islami usu asutaja, on austatud kui viimase ja suurima jumala sõnumitoojama. Ta ei ole mitte mingil moel jumalik, range monoteismi tõttu, mille järgi islam ei luba sellist tõlgendust. Teised prohvetid on islami usus samuti olulised. Kõiki neid jagavad nad juutide ja kristlastega.
annaabi.ee 
