Biomass on Eesti suurim taastuvenergia ressurss, mis erinevalt tuule- ja päikeseenergiast, ei vaja kompenseerimisvõimsusi. Tänu hõredale asustusele ja mõõdukale kliimale moodustab tootlik pinnas enamuse Eesti pindalast. Eesti biomassi ressurss on siin jagatud 5-ks osaks: puiduressurss, turbaressurss, olmejäätmete ressurss, põllumajanduses tekkiva biomassi ressurss ja maaressurss. Kõige suurem potentsiaal juba olemasolevatest ressurssidest on puiduressursil, kuigi suurem osa kütte- ja hakkpuidust on Eestis juba kasutusel soojuse tootmiseks, on praktiliselt kasutamata raiejäätmete ressurss. 8 Eesti Maaülikooli uuringu järgi võiks juurdekasvuga võrdsete raiemahtude korral teoreetiline aastane raiejäätmete kogumaht olla isegi 1,5 milj. tihumeetrit (tm.). Selle koguse primaarenergia on 3012 GWh, millele lisanduvad veel nt. Soomes kütusena kasutuses olevad okaspuude kännud aastase mahuga 0,48 milj
kuni 5 cm on savi ehituseks kõlblik. Jälje lapikus (läbimõõt erinevates suundades) ei tohiks ületada 2 mm. Kui kuul kukkudes puruneb on savi täielikult ehituskõlbmatu. Kui kuulile kukkudes pragusid ei teki või neid on vähe on savi rasvane. Kui kuul jääb siiski püsima, kuid sellele tekivad suured praod, on savi lahja. Ehituseks kasutatakse nii rasvaseid kui lahjasid segusid. Lahjasid nt krohvide valmistamiseks ja rasvaseid nt hakkpuidust, õlgedest või mineraalsest täitematerjalist kergsavisegude valmistamiseks. Granulomeetrilise koostise määramine Põhjalikum viis pinnase koostise iseloomustamiseks on selle erineva suurusega osakeste jaotumise täpne määramine materjali sõelumise ja kaalumise teel. Saadud kaaluväärtuste graafilisel esitamisel saadakse sõelkõver, mille kuju iseloomustab materjali koostist ja käitumisomadusi täpselt.
annaabi.ee 
