millele kohe uut kultuuri rajada ei saa. Kinnitallatud oksavall, osaliselt masinate rataste poolt purustatuna ja pinnasega segatuna, kõduneb 5...6 aastaga ja moodustunud koheval huumusel hakkavad tavaliselt kasvama kasetaimed. Kõvematel pinnastel, kus ilmtingimata pole vaja teha kokkuveoteele oksapatja, võib oksad kokku koguda (näiteks langi äärde hunnikutesse) ja lasta toota sellest hakkpuitu. Eestis on tegutsemas juba mitmeid hakkpuidul baseeruvaid katlamaju. Maailmas kasutatakse okste kokkukorjamiseks ka teist meetodit oksad kogutakse langi äärde hunnikusse ja spetsiaalse okstepakkimismasina abil pakitakse nad tihedatesse pakkidesse. Eeliseks on oksapakkide hõlbus vedu tavalise metsaveoautoga. Okste pakkimise meetod kogub järjest enam populaarsust Rootsis ja Soomes, aga ka mujal. 17. Laole esitatavad nõuded. Koht kuhu ladu rajatakse peab olema kuiv ja tasane. Talvel võib rajada ka märjale
põlevainevaba tuha eemaldamiseni. Üleminekul ühelt kütuselt teisele, näiteks hakkpuidult kivisöele, tuleb muuta resti liikumise kiirust ning põlemisõhu koguseid ja vahekordi. 50(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 5.51. Kettrest Boråsi (Rootsi) energiakeskuse katlas Kivisöe kasutamiseks Boråsi energiakeskuses on huvitav põhjus. Kahe võimsa põhiliselt hakkpuidul töötava katla varustamiseks hakkpuiduga tuleb ööpäevas kohale toimetada mitukümmend koormat kütust. Veokijuhtide ja kütuseveo tasud puhkepäevadel on tunduvalt kõrgemad kui tööpäevadel. Sellise suure mehhaniseeritud hakkpuidu lao ehitamine, mis mahutaks mitme järjestikuse puhkepäeva kütusevaru, on majanduslikult ebaratsionaalne. Kütuse transpordikulude optimeerimiseks viiaksegi katlad mitme järjestikuse puhkepäeva