automatiseeritust võimaldav hakkepuit. Praegu Koonga katlamajas töötavad 4 inimest vahetustega, lisaks on eraldi kütjad veel Koonga lasteaias ja Lõpe katlamajas. Tööjõukulu oleks kindlasti hakkepuiduga tunduvalt väiksem, valla 2012 a. eelarves oli soojamajanduse personalikulu 77 000 eurot aastas = 6417 eur/kuus. Osa sellest rahast saab vald kütjate töötasult arvestatud füüsilise isiku tulumaksu näol tagasi. Hakkepuidule üleminek nõuaks suuri investeeringuid uutesse seadmetesse ning suurem oleks ka kütuse transpordikulu. Kasutatud internetiallikad: 1. Koonga valla kodulehekülg: http://www.koongavald.ee/ 2. Statistikaamet: http://www.stat.ee/ppe-51612 3. Veebientsüklopeedia Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Koonga_vald
33 Enamasti toimub põhuga kütmine talvel tippkoormuse katteks ning suvel sooja tarbevee tootmiseks.34 Hakkepuidukatelt on võimalik kütta praktiliselt kõigi Eestis kasutuses olevate tahkete kütustega. Enne aastat 2010 köeti hakkepuidukatelt enamjaolt saepuru ja puukoorega, sellel põhjusel oli ka küttematerjali hind madal ja soojatootmine ebaefektiivne, põhjustades paljusid katlarikkeid. 2010. aastal läks ettevõte üle kvaliteetsemale ja kallimale hakkepuidule, mille tulemusel muutus soojatootmine efektiivsemaks.35 Olenevalt sellest, kuidas mehhaniseerida põhukatel, on seda võimalik lisaks põhule kütta ka hakkepuidu ja tükkturvaga. Aga et puiduga katla kütmine täielikult õnnestuks, peaks see olema pakendatud.36 32 Samas. 33 Samas. 34 Malva, N. (2009). Juht räägib: AS Tamsalu Kalorjuhataja Neeme Malva. Tamsalu Ajaleht, nr 9. [pdf] http://www.tamsalu.ee/download/690/2009_09.pdf (05.05.2014) 35 Kasekamp, E. (04.12.2014)
annaabi.ee 
