(2005). Majandus: Soe tuba hakkab varsti palju rohkem maksma. [www] http://www.virumaateataja.ee/2277605/majandus-soe-tuba-hakkab-varsti-palju-rohkem-maksma (23.03.2014) 57 Finnish CDM/JI Pilot Programme. (2004). JI Project Design Document Tamsalu Bark Boiler Project Estonia. Economic and financial information, p. 8. [Lõpparuanne]. Tamsalu. 20 installeerima kohalikul kütusel ehk hakkepuidul ja saepurul töötav 2,5 megavattise võimsusega katel. Seejuures põhikoormusega katlaks jääks ikkagi olemasolev põlevkiviõlikatel K-110, võimsusega 1,9 MW. Oldi seisukohal, et investeering on tehniliselt teostatav siis, kui ettevõte on panga silmis piisavalt atraktiivne (laenu katte kordaja vähemalt 1,5 või kõrgem) ehk kui pärast investeeringu läbiviimist oleks soojusenergia hind Tamsalus järgneval neljal aastal vähemalt 31.00 eurot megavatt-
toimunud pidev taastuvenergia osakaalu suurenemine. Näiteks on Eesti CO2 kvoodi müügist ehk rohelisest investeerimisskeemist rahastatavad toetused, mis on mõeldud katlamajade ümberehituseks, kaugküttevõrkude rekonstrueerimiseks ja taastuvatel energiaallikatel põhinevate koostootmisjaamade rajamiseks, soodustanud bioenergia kasutamist. Oluline roll on 2007. aastal elektrituruseadusega kehtestatud toetusskeemil. Enim mõjutas taastuvelektri toodangu kasvu viimastel aastatel hakkepuidul töötavate koostootmisjaamade töölerakendamine. Kogu energia osas oli 2010. aastal taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 24,3%. Euroopa riikide võrdluses on Eestis toimunud kõige suurem taastuvenergia osakaalu kasv (16,1 protsendilt 2006. aastal 24,3 protsendini 2010. aastal). Järgnevad Rumeenia, Taani, Rootsi ja Hispaania. Suurim taastuvate energiaallikate potentsiaal asub biomassi sektoris, lisaks on head perspektiivid tuuleenergia, biogaasi ja väikehüdroelektrijaamade arendamisel.