Ka sellel seadusel on õigusriigile kohane eesmärk toetada neid, kellel on suurem vaesusrisk, see tähendab väikeste laste ja eriti paljude lastega peresid. Minu arvates aga ei täida ka see seadus kaugeltki mitte oma eesmärki. Õigemini täidab küll väga paljude jaoks, aga selle seaduse olemasoluga kaasneb nähtus, et sünnitatakse palju lapsi, kes ei ole oodatud mitte lapse saamise rõõmust ja soovist olla lapsevanem ning üks tore ja hästi hakkamasaav inimene maailmale kinkida, vaid soovist saada lapsetoetust või ka 9 tegelikult varem jutuks olnud vanemahüvitist. Pahatihti on see päev, kui laekuvad lapsetoetused ning mõned päevad pärast seda liigagi suure osa vanemate jaoks pidupäevad, mida vürtsitatakse alkoholiga. Lapseni, kellele parema ja turvalisema kasvukeskkonna loomiseks see mõeldud on, ei jõua sellest toetusest pahatihti midagi. Suisa vastupidi, vanemad
Metseenlus kunsti, kirjanduse ja üldse kultuuri toetamine rikaste inimeste poolt. Keskajal oli ihu selgest patust, hing aga see, mille eest tuli hoolitseda, et see jõuaks Jumala juurde. Humanistid pidasid ihu ja hinge harmooniliseks tervikuks, osaks loodusest, Jumala loomingu tippsaavutuseks. Kõike inimlikku hakati kõrgelt hindama, peeti lugu inimese isikupärast. Temas nähti loojat, loomingulisust. Ideaal oli õnnelik inimene, kes oli igakülgselt arenenud, elus hakkamasaav ja kellest oli kasu ka teistele. Eeskujusid otsiti antiikkultuurist. Antiikkultuurist leiti hingesugulust, õigustust muutustele, aga ka põhjusi vaidlemiseks. Kõiki seisukohti ei pidanud järgima. Itaalia kirjandus: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", Francesco Petrarca Sonetid Laurale, poeem "Africa", Giovanni Boccaccio "Decameron". Lorezo Valla antiigi kriitik: ei olnud nõus Aristotelese liigse kiitmisega, avastas Consatinuse kinkeüriku võltsingu. Niccoló Machiavelli (1469-1527)