saab ise reguleerida, kuidas ta teeb ja palju ta korraga teeb. Seda ka juhtudel, kui on tõesti näha, et õpilasele tund ikka üldse ei meeldi, nt kui ta ei taha 60- meetri jooksu teha nutab ja trambib jalgu ja muud sellist ning teeb teistes alades arvestused ilusti ära, siis ma kindlasti ei sunniks teda seda jooksu tegema vaid mõtleksin talle muu ülesande välja, kuid see ei tohiks olla liiga kerge sest muidu hakatakski sedasi tegema. Kui mina tahaksin olla kehalise kasvatuse õpetaja oleks algus koolis mulle väga väga raske, sest õpilasi on palju ja nende tundma õppimine võtab aega, kuid kui tahad olla väga hea õpetaja, nii et kõigile meeldiks ja kõigil oleks tore tunnis käia ning nad saaksid mind usaldada, siis peab selleks ka palju tööd tegema. Siiski arvan, et kehalise kasvatuse õpetajaks ma ei hakka (kuigi võiksin), sest kehalise kasvatuse õpetajana
Hoiak, et "ainult maal on veel ausust jne", mõistab eestluse igavesti reservaati kuuluma. Usun, et Igor Gräzinil on õigus, kui ta eestlust seob rohkem väikekodanlase kui talupidajaga. Seda tegi õigupoolest juba Juhan Luiga. Niisiis ma ei arva, et eestlus ja moraal, eestlus ja inimõigused, eestlus ja inimväärikus peaksid paratamatult vastuolus olema. Paraku on lihtsalt juhtunud nii, et mõni meil käibiv eestluse versioon seda on, ja oleks väga kurb, kui kogu rahvuslust hakatakski just nende versioonidega samastama. Et eestlus edaspidigi millegi järgimisväärsena paistaks, tuleb see aga lahus hoida muulaste vaenajaist, elitistidest, sõnavabaduse piirajaist, agraarromantikuist ja sõjaväelisest jõhkrusest. Samuti oleks kurb, kui eestlus hakkaks seostuma pideva vingumise või vihaselt sajatavate ja intrigeerivate vanameestega. Ma usun, et ükski neist nähtustest ei aita rahvuse püsimisele kaasa. Kui aga siiski selgub, et