Ristiusu vastuvõtuga kaasnes Bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine. Suur tähtsus oli sellel kirjaoskuse levikul. Bulgaariast võeti üle kaks tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa. Peagi muutus Venemaal valitsevaks kirillitsa(lihtsustatud variandid ka tänapäeval kasutusel venelastel, ukrainlastel ja mõnel lõunaslaavi rahval). Bütsantsist ja Bulgaariast pärines ka kirikukirjandus, milles järgiti bütsantsipäraseid ilukõne reegleid. Kloostrites ja vürstide õukondades hakai ka kroonikaid kuhu tähendati üles tähtsamad sündmused
osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus. Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu päritole ülemkiht. Tugevnesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega. U 800 a ekr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.776. a ekr hakai pärimuse järgi korraldam olümpiamänge. 8 saj ekr sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. U 600 a ekr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreekalastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriikid kujunesid nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias.
annaabi.ee 
