Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumise radu jagatakse distantsi pikkuse järgi sprindiks, lühirajaks, tavarajaks ja pikaks rajaks. Võistlusi peetakse ka öises orienteerumises. Individuaalvõistlused toimuvad peamiselt eraldistardiga (stardiintervall enamasti 13 minutit), kuid korraldatakse ka ühisstardiga võistlusi. Ühisstardiga võistluste puhul kasutatakse sageli hajutust (paralleelpunkte), et vältida koosjooksmist. Lisaks individuaalvõistlustele korraldatakse ka teatevõistlusi ja võistkondlikke võistlusi. Orienteeruja tähtsamad võistlusvahendid on kaart ja kompass. Orienteerumiskaardid on tavaliseltmõõtkavas 1:10000 või 1:15000, sprindis 1:5000 või 1:4000. Orienteerumiskaartide joonistamisel kasutatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud leppemärke. Võistlusi peetakse enamasti metsaga kaetud maastikel, sprindivõistlusi tavaliselt linnas või pargis
läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumise radu jagatakse distantsi pikkuse järgi sprindiks, lühirajaks, tavarajaks ja pikaks rajaks. Võistlusi peetakse ka öises orienteerumises. Individuaalvõistlused toimuvad peamiselt eraldistardiga (stardiintervall enamasti 1-3 minutit), kuid korraldatakse ka ühisstardiga võistlusi. Ühisstardiga võistluste puhul kasutatakse sageli hajutust (paralleelpunkte), et vältida koosjooksmist. Lisaks individuaalvõistlustele korraldatakse ka teatevõistlusi ja võistkondlikke võistlusi. Orienteeruja tähtsamad võistlusvahendid on kaart ja kompass. Orienteerumiskaardid on tavaliselt mõõtkavas 1:10000 või 1:15000, sprindis 1:5000 või 1:4000. Orienteerumiskaartide joonistamisel kasutatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud leppemärke. Võistlusi peetakse enamasti metsaga kaetud maastikel, sprindivõistlusi tavaliselt linnas või pargis
ühinemiskõneluste avanemisega mis kindulstas Nõukogude tööstuse asendamise Lääne omaga. Põhimõtteliselt oli näha kolme suurt majanduslikku arengut: Skandinaavia, Lõuna-Korea ja Saksamaa rohkem teadmiste põhiseks. Kesk-Euroopa ja Balti riigid muutusid samuti rohkem teadmiste tundlikumaks ehk siis nad importisid rohkem tehnoloogiat. Lõuna-Euroopa ei olnud siin ega seal, jäi püsima. Autorid väidavad ei Kesk- Euroopa ja Balti riikide areng peegeldab kiiret geograafilist hajutust lääne tööstuses.1990-200 sai nendest välismaiste investeeringute üks sihtkohti. Tulemuseks aga hakaks kiirelt domineerima välis jaekaubandusketid ja pangad. Kui Kesk-Euroopa ja Baltiriikidel oli püsivalt võlakoormuse tase, tõusis Lõuna-Euroopa võlakoormuse tase väga kiiresti. Ja kui Saksamaa ja Skandiaavia tööjõu kuludse kasv püsis madal, siis muutus Kesk-Euroopa ja Balti riikide majandus muutus nõrgaks kui tööjõukasv oli palju kiirem kui tootlikkuse kasv.
annaabi.ee 
